Jeesuse armastus minu südames #CHRISTmas

Minu kuulsad jõulud, mille veetsin oma elus esimest korda üksi.
Ei kurda, täitsa rõõmus aeg oli iseendaga :)
Pilt on tehtud minu uues kodus, jõuludeks ikka koduseks.
Uue kodu sain muideks jälle kiriku kaudu. Kohtusin selle inimesega kirikus ja peal 2. kuud pausi helistasin talle, et küsida kuidas tal läheb. Nii ta siis mainis, et läheb puhkama 5. nädalaks Aafrikasse ja küsis, kas ma tahaks tulla elama Brisbane.
Nii ma siis elan siin üksi/tasuta ja pluss mul on auto ka nüüd;)
Kas mul pole mitte hea Isa taevas, kes täidab kõik mu vajadused oma rikkust mööda.
Andke andeks, aga juhuseid ma ei usu, ma usun Jumala teid.
Jõulud on südames.

Kalli
Häid jõule.

Made by: Regiina.

Psalm 139:1-12

You have searched me, Lord,

    and you know me.

 

You know when I sit and when I rise;

    you perceive my thoughts from afar.

You discern my going out and my lying down;

    you are familiar with all my ways.

Before a word is on my tongue

    you, Lord, know it completely.

You hem me in behind and before,

    and you lay your hand upon me.

 

Such knowledge is too wonderful for me,

    too lofty for me to attain.

Where can I go from your Spirit?

    Where can I flee from your presence?

 

If I go up to the heavens, you are there;

    if I make my bed in the depths, you are there.

If I rise on the wings of the dawn,

    if I settle on the far side of the sea,

 

even there your hand will guide me,

    your right hand will hold me fast.

 

If I say, “Surely the darkness will hide me

    and the light become night around me,”

 

even the darkness will not be dark to you;

    the night will shine like the day,

    for darkness is as light to you.

Kaotasin eelmine nädal töö, sest mu inglise keel polnud piisavalt hea, et seal töötada. Tegin võileibu ja hamburgereid seal, samuti võtsin tellimusi vastu. Järgmine nädal pean välja kolima uute kohta, sest selle maja leping on lõppenud, kahjuks ei saa nende inimestega kokku jääda uues majas, sest seal puudub ruum minu jaoks, seega pean jälle uue koha leidma, jeee.
Aga muidu läheb hästi ;)

Kalliii.

So beautiful is this song. Loveeee

Keegi leidis tee mu blogile (vaatamisi on lausa 23. korda ).
Nii äge, et te loete mu seiklusi ja elate mulle kaasa.

Käisin lõbustuspargis pühapäeval ja seda täitsa tasuta, sest mul on nii ägedad sõbrad ja nii äge Taevane Isa, kes alati teab, mida ma vajan või millest unistan.

Joonistasin maja ette pildi Joonast ja vaalast pärit piiblist, max oli ka seltsis.
Nii palju asju saab ikka teha kui sul on ilmatum aeg siin planeedil maa ja sul pole tööd :D

Ja ma sain töö peale ühte kuud  kohvikus, jee.

Praegu annavad nad mulle 15. tundi nädalas,

Rõõmsalt edasi :XD

2. nädalat on möödas ja ma pole ikka veel tööd leidnud. Olen väga palju CV-sid välja jaganud, samuti internetis kolanud igast saitidelt ja seal kirju saatnud usus, et äkki koidab kuskilt.
Seisan lootuses kahe jalaga maa peal, et saan ikka varustatud õigel ajal.

Samal ajal naudin oma elu, isegi kui mu paat kõigub ja sellel pole kindlat sihti hetkel.
Kinos on uus film väljas (The intern), mis oli nii hea, siiras ja puhas. Lõpuks üks paljudest ägedatest filmidest, kus polnud seksi üle paisutamist. Nii äge ju, et maailm hakkab lõpuks tulema punkti,
kus elus on tähtsad puhtus, ausus, siirus ja suhted. Soovitan vaadata ;)

Käisime Maxi (koer) ja Jordaniga (majakaaslane) mere ääres ujumas ja palli mängimas. Mu uues kodus on väga awesome koer, kes on nii tark.



Nunnu Maxiga

Mu telefon töötab, jee.
Niii õnnelik ja tänulik.

Uus elukoht.

Olen elanud juba nüüdseks 4. päeva uues elukohas (Buderim). Uue elamise sain nii, et olin kirikus teenistusel ja tundsin, et pean endast ees olevale noormehele mainima, et vajan uut elukohta, et äkki
ta teab kedagi või nii ja siis tuli välja, et tegelikult ta oligi see inimene, kellel oli olemas vaba tuba majas. Well, tänu Jumalale, et tänapäeval võivad asjad ka nii töötada :)

Äge, et meie palved saavad alati vastatud, mõned asjad võtavad elus lihtsalt rohkem aega.
Elan ühes armsas majas koos abielus paari ja poisiga, kes on kõik kristlased boonuseks.
Samuti on nad töökad ning muusikud, päris tihti jämmime midagi kitarridel, mis on nii äge.
Olen nüüd suurel töö otsingul ja usun, et see palvegi saab varsti täidetud, vahel tahab küll
stress võtta rõõmu ära, et kuna see töö küll koidab, kuid üritan ikka sellele tundele mitte järele anda.

Tervitused, sest meil on varsti suvi, jeee.

Vaba päev=selfie päev :)

Ei tea, kas keegi on veel selline nagu mina. Ma mõtlen, et vahel meelega võtan aega, et end nats üles vuhvida ja siis palju toredaid pilte teha. See on ju tegelt täitsa lõbus, mixida stiili, make-upi ja juukseid omavahel. Muidu vabal ajal ei kanna eriti krohvi, võib öelda, et pole juba mitmeid kuid kasutanud iga päev suurt kihti puudrit ja selliseid toredaid asju. Ma arvan, et asi on selles, et tunnen end üpris enesekindlana nüüd ilma meigita. Nii hea on olla selline nagu ma olen.  Aitäh Issi taevas, et oled andnud mulle mu enesekindluse tagasi, sest kunagi olin väga häbelik tüdruk, kuid see on õnneks juba vaikselt haitumas. Vahel lausa teen komplimente täiesti võõrastele inimestele tänavatel, no kui miski meeldib, siis peab ikka ju avaldama arvamust. Tehke komplimente ;) Tsaukii.

Üle aasta.

16. oktoober saigi aasta täis.
Naljakas on see, et sain oma uue viisa kätte samal päeval, kui see lõppes.
Rõõm rõõmuks.
Kurbus tuli peale, kui paar päeva tagasi kukkus vette mu uus, armas ja kallis telfu (iPhone 5s).
Vähe ei ole nutnud ja mõelnud, et oh kui vaid juhtuks ime ja see hakkaks jälle tööle, rahast on kahju ju, samuti kurb, kui su unistusest saab lihtsalt asi, millel pole enam funktsiooni.
Mh, oleks see vaid siis esimene kord, aga ei, ennemgi on mu telefonid vette kukkunud ja seal kauem ligunenud, nimelt HTC kukkus vette lausa 2. korda ja see ikka töötab vapralt edasi :)
Igatahes viisin selle täna firmasse, kust selle ostsin ja nende ainuke soovitus oli, et tuleb osta uus, 500 eurot vastu taevast, jee. Ei mingit kindlustust ega valuraha. Vot siis. Viisin teise kohta ka, kus parandatakse telefone. Uudiseid väga palju pole sellest kohast, rohkem kui et mobla on võetud tükkideks ja liguneb alkoholis või nii, et võtta ära mustus, rooste-täpselt ei teagi. Hoian mõtteid heal lainel, et Äkki töötab. Pean võib-olla ostma uue ekraani ja aku, aga no vähemalt vähem, kui uus mobiil. I need some luck, please Daddy.
Omadega olen ikka veel Queenslandis, Gympie linnale lähedal. Praegu eriti midagi suurt oma eluga ei tee. Teen vabatahtliku tööd 2x nädalas Gympie erilises koolis (kus lapsed on füüsilise või vaimse puudega). Pole veel palgalist tööd leidnud, kuna ootasin oma 2. aasta viisat, kuid nüüd saab rohkem ringi vaadata ja lõpuks see leida. Ausalt öeldes pole töö leidmine üldse kerge siin, vaadates oma elu pealt, siis räägin täitsa tõtt. Usun, et siiski õnnistused hakkavad tulema, kuid peab tunnistama, et nii raske on vahel, et olen mitu korda mõelnud pakkida asjad (lausa täna olid need mõtted peas), et seada end Eesti poole, mitte et Eestis nüüd lihtsam oleks, aga seal on ju sõbradki, pere ja venna.
Vahel oleme ikka väga kõikuvad, eks näeb kui kaua ma siin vastu pean niimoodi ilma töö ja uue elukohata.
Peab ikka mainima ära, et pole nüüd oma juukseid värvinud juba aasta, küll on ikka hea tunne. :) Ei allu provokatsioonidele, isegi kui juuksevärv ütleb midagi muud :D

Pean vastu, pean vastu.
Tänan tähelepanu eest .

Ausalt ja siiralt

Sellest on möödas terve igavik, kui siia oma mõtteid välja puistasin.
Ma lihtsalt kopeerin siia kirja oma sõbralt, kellele vastasin suurelt ja ausalt, kuidas mul tegelikult läheb ?

Farmikad

See on meie endi tehtud kiik

Hobune, kes rändab vabaduses, kes pole kellegi oma ega kellegi alluda. Spirit of freedom.

Sunshine Coast

Õnnelik ja rahulolev selfie

Jumala rahu

"See kaua oodatud kirjake.

Piinlik on mõelda, et pole sulle juba nii ammu kirjutanud, aga tõsi ta on, et pole sulle nüüd üle kuu vastanud midagi, sest minu elus on palju muutusi olnud, mida ma isegi ei mõista.
Igatahes juhtus, et olin vahepeal Sydney lähedal (Scone) farmis, kus töötasin hobustega. Sain seal olla ainult 3, päeva, kui mind visati ühel hommikul välja (kell 8.00 hommikul pidin oma asjad pakkima ja suunduma 12.00 rongile, tunne oli nagu küüditamise ajal vanasti, mis siis et ma sellel ajalei elanud :D ). Ega mul ei jäänudki muud üle kui, et minna kurbuses, teadmata kus lõpetan õhtu. Kuid mu Taevane Isa teadis, kuidas mind lohutada, nii kohtusingi ühe tüdrukuga bussis, kelle kõrvale maha potsatasin, saime jutule ning pajatasin talle oma kurvast juhtumist. Ta pakkus mulle lahkesti paar ööd enda juures ja selle aja jooksul leidsin endale uue töö, et oma viisa lõpetada Queenslandis, kuhu mu süda tegelikult salamisi igatseski minna. Jutuga edasi minnes, vallandati mind, kuna ma polnud piisavalt hea ratsutaja selles hobuse farmis. Olen siin olles ka kord lennukist maha jäänud, mis oli Sydneys, kuna hilinesin oma lennule transpordi tõttu, mis oli huvitav kogemus. Igatahes, kui tulin Queenslandi, siis maabusin sügavasse metsa farmi, kus puudus igasugune kontakt kellegagi (mingit levi mobiilil ega head internetti, nende inimeste sisene internet oli nii aeglane, et ma isegi ei vaevunud midagi tegema sellega). Nädal aega pidin elama ühes väikses karavanis, mis oli väga tolmune ja must, pime ja mitte üldse mugav, õhtul puhus külm vahel sisse ning lukud olid katki akendel, selline vanem karavan, kui ette kujutada võid. Pesemise võimalused olid välised, nii ka tualett. Ämbriga tõid sooja vee peamajast ning pesid sellega end elektrilise dušiga väikses kabiinis, kus õhtul olles puudus isegi elektriline tuli, valgust sai taskulambi või küünaldega. Hommikused varajased ärkamised iga päev (6.40) ning need pikad väsitavad päevad, mäletan et esimene õhtu nutsin peaaegu, et end magama ning mõtlesin endamisi, et miks küll Jumal mind karistab, tundsin et see oli nii hull kogemus tollal. Elasin tõesti nagu vanal ajal, hoides kokku elektrit ja vett. Nädala pärast tuli uus Prantslasest abistaja farmi ja siis läksid asjad paremaks, kolisime temaga uute magamis kohta, suurde vanasse bussi. Peale seda mõni päev hiljem liitus meiega Sakslane. Olukorrad võtsid uusi pöördeid, leidsin et asjad polnudki nii hullud, kui nad algul tundusid. Seda kõike olen õppinud siin olles aru saama, et kõik on kinni ikka meie mõtlemises ja kuidas me asju ette kujutame :D Kõige naljakam selle juures ongi see, et mulle lõpuks meeldis seal ja kõik mis tundus üle mõistuse alguses, polnudki nii hull. Kuid see, kuhu ma jõuda tahan on, et need inimesed olid kristlased ja nad tegid iga teisipäev piibliõpet, kus ma ka ise osalesin, selle kaudu kohtasin Anitat, kelle juures praegu viibin. Jumal on kuidagi oma käega väga juhatanud. Igatahes 22. september lõpetasin oma farmipäevad seal, kuhu alguses läksin. Anita kutsus mind enne seda ühele konverentsile, mis kujutas endast normaalset kristlase elu ehk evangeeliumi kuulutamist tänavatel ning inimeste tervenemist tänavatel, käte peale panemine või Jumala sõna jagamine. Võtsin väljakutse vastu ning läksime koos Anitaga tema farmist Brisbane (vahemaa umbes 2,5 tundi autoga) Glory City kirikusse. Seal osales mitmeid jutlustajad, kuid põhilisteks olid Todd White Ameerikast ning Katherine Ruonala Brisbanest (Katherine mees on muide pärit Soomest ja abiellus siin Austraalias), kes ise on pastor selles nimetatud kirikus (http://www.glorycitychurch.com.au/ ). See konverents tõi mind lähemale usule, milles tahan edasi käia ja areneda. Peale seda pöördusime tagasi koju, uute kohta, sest olin oma eelmise farmiga lõpetanud. Meil oli väike vahepaus 3. päevaks, et minna uuele konverentsile, mis oligi nüüd hiljuti paar päeva tagasi. See oli lihtsalt VÕIMAS, ma ei oska seda sõnadega kirjeldadagi, kui kõvasti ja julgustavalt mu hing üles tõstetud sai. Seal jutlustasidd väga ägedad Jumala mehed nagu: Che Ahn, Chuck Pierce ja Shawn Bolz. Neil kõigil oli väga unikaalne sõnum ja mõte. Chuck rääkis tulevastest aegadest ja et taevad on rohkem avatud, kui kunagi varem, palju ägedad asju hakkab juhtuma siin maailmas jne. Ta on saanud palju ilmutusi Jumalalt, mis hakkab sündima tulevikus. Seal olles, ma tundsin, kuidas Jumal liikus võimsalt, terve atmosfäär oli muudetud kõrgemale levelile. Need konverentsid olid täielikult Jumalast juhitud, tunnen et pidingi just seal olema ja sellel hetkel. Jumal on mind juhtinud kõvasti prohvetlikule liikumisele, sest tunnen, et ta on mind kutsunud selles kutsumises, isegi kui ma veel ei mõista seda ise täielikult. Sain Che Ahn kätt isegi suruda, mitte et ma ülistaks teda, aga tõesti tal on nii ilus Isa süda ja olemus, mis mulle nii meeldib :)
Järjest olen aru saamas, et asjad peavadki ju nii olema täpselt nagu nad on. Olen lähemal oma Isale ja tahan temaga suhet, tahan temaga rääkida ja talle jagada, mis südamel. Ma saan lõpuks täiesti sinust aru, kui ütled, et otsid teda aina rohkem ja tahad veeta aega Tema ligiolus, kes on sinu Lohutaja, julgustaja, rõõmustaja ja su kallis armastav Isa. Nii hea on kogeda tema armastust.  
Peab tunnistama, et palve elu on suhteliselt kurvas seisus ja piibli lugemine, aga peale neid konverentse olen hakkanud mõistma Teda. Asi ju polegi selles, kui patused me oleme või mida me teeme, see ei määra meie olemust, meie olemust määrab Tema arm ja armastus meisse, Taevane Isa ju armastab meid nii väga ja igatseb olla meiega osaduses. Igatseb käia meiega koos iga päev, et valaksime oma südame välja, mida tunneme sees. Patt lihtsalt lükkab meid eemale Temast, kuid õnneks ei muuda see kunagi Tema suhtumist meisse, armastus on ikka sama ja see jääb samaks.

Isegi kui tunnen, et tahan koju tulla, ei tule see arvesse, sest tunnen, et Jumal teeb minus tööd ja see töö võtab veel aega. Minu hing alles hakkas paranema nüüd peale kõike seda 7. aastat, mil olen olnud kristlane, olen lõpuks lasknud Tal tulla mu südamele aina lähemale. Ta ei ole lõpetanud minuga, nii palju on veel teha. Edasised plaanid on, et lähen sinna kirikusse Glory City, pikendan oma viisat ja hakkan elama normaalset kristlase elu, milleks on Jumala rääkimine teistele, nende õnnistamine avalikult ja prohveti annis liikumine. Andku Jumal mulle armu, et käiksin selles kutsumises. Isegi kui asjad ei lähe nii nagu plaanin, siis pole hullu ju, sest tean, kus on minu lootus ja kes on mu Isa, Tema on Kuningas kuningate üle.

Roomlastele 8:19 Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. See on mind viimasel ajal täiega jällitanud, sest Loodu ise tõesti ootab lapsi, kes tema nimel välja astuksid näidates armastust teistele. Mu aasta Austraalias on peaaegu, et juba lõppemas, olen selle ajaga nii palju kasvanud, palju tugevamaks, julgemaks ja vaimsemaks. Midagi head on toimumas. "

Taotlesin just täna oma uut viisat ja loodetavasti on see käes mul juba nädala pärast, sest järgmine nädal on mu viisa läbi, mis annab märku, et olen olnud Austraalias nüüdseks AASTA.

Kalli ja õnnistusi.

Istun õues tooli peal ja mõtlen Viljandi peale. Küll seal oli ikka hea suvel. Eesti, Eesti-miks sa oled küll nii südames. Siin on praegu nii soe ja suvine, olen lausa särgiväel, aga võib-olla Queenslandis ongi soojem. Tervitan oma uut seiklust Queenslandis ja loodan, et asjad kulgevad paremini, kui olid seda ennem. Viimane kuu farmi ja saangi siia pikemaks jääda, kuid vaatamata sellele igatseb süda Eestit. Kalli.

(L)

Istun praegu põrandal vaiba peal, joon oma rohelist teed ja söön šokolaadi komme ;) Mõtlen ,et elu on jälle nii kiire olnud, et pole suutnud ühtegi mõtet panna siia kirja, et kuidas mul läheb siis ?
A mul läheb hästi, üritan pidada sammu ikka oma eluga ja samal ajal sellest ka midagi õppida.
Olen olnud siin farmis nüüd juba peaaegu, et 7. nädalat. Mu ratsutamine on väga palju paremaks läinud, suudan lõpuks valitseda end sadulas, ilma et võiksin maha kukkuda. Oma vaba ajaga olen veel harjutanud kitarri mängimist ning kui veel Beele saklasest tüdruk oli siin, siis käisime temaga metsas pilte tegemas ning niisama autoga rallitamas. (Minu 3. pildistamine siin Aussis olles, kuidas ma ikka igatsen tegelt pildistamist). Siit kohast mitte väga kaugel on väga ilus rand :) Meie seiklustega on selline naljakas lugu, et kui läksime linna riidepoodi, siis suutsin oma koti ära kaotada koos passi, raha ja mu lemmik mobiiliga (iPhone), aga Jumal oli armuline ikka minuga ja saime selle käekoti pärast ühe naise käest tagasi koos oma kõigi asjadega. Samas kõige õudsam ja naljakam juhtum oli see, kui kogemata avastasime end Euroopa poolel, nimelt keerasin auto valele teele ja sõitsime paremal pool teed, õnneks ainult mingi 10. mintsa, kui leidsime tee tagasi. Politsei oli samuti üpris koomiline, kui küsis, et kas me ei märka, et oleme valel pool teed. Muidugi me ju nägime, kui autod meile vastu sõitsid ja piibutasid, ehhe. Mul oli võimalus mitte sellest ju rääkida, aga mõtlesin, et jagan selliseid asju samuti, sest kõigil ju juhtub - ütleme nii, et too reedene päev oli üks kõige ägedamaid päevi siin Newcastle-s :)
See pühapäev liigun juba uute kohta, et lõpuks oma farmipäevad ära lõpetada ja siis vaatan, mis elu mulle pakub. Olen olnud juba Austraalias nüüdseks 10. kuud, küll see aeg ikka jookseb, kas te ei arva.?..

Lisan paar pilti pildistamisest ja lisan pildi meie kuulsast autost.
Mm, see auto on mega vana, kojamehed ka roostetavad no. Ja vahel kui sõita sellega, siis mootor teeb väga veidraid hääli, mõnikord on isegi lihtsalt ristmikul seisma jäänud :D Aga no kui muud võimalust pole sõitmiseks, siis peab võtma selle, mida pakutakse ju.

Selle masinaga teen töid maja ümber ja vahel sõidan ka metsas ns.

Jess (koer) on mega armas ja ta on väga fotogeeniline nagu näha :P

Ilus rand oma üksiku saarekesega.

Kuulus auto.

Olen olnud siin Newcastle lähedal farnis nüüdseks juba 3. nädalat, pere on tore, võtavad vahel mind ka kaasa reisile, kui kuskile on minek.
Ütleme nii, et olen leidnud oma unistuste töö, aga palka ei saa, ainult  100. dollarit nädalas ning kahjuks ei saa viisa päevi ka kirja, mis on eriti jama, kuid kogemused mida omandan siin on rohkem väärt kui see suur raha.

Lõunane uinak.

Mõtlen, et elu on ikka vahel nii ebaaus - leiad parima töö, aga  ei teeni miljoneid või leiad töö, mida peaaegu et vihkad, kuid saad hästi palka.
Minu tööks on hobuste söötmine (2x päevas) ja nendega sõitmine. See on mega suur farm, aga ainult 3. hobust, 2.koera ja 2. inimest. Nädal aega tagasi liitus minuga tüdruk Saksamaalt, käime temaga koos nüüd ratsutamas pea iga päev metsas, järve ääres või lihtsalt kondamas orgudes, kuhu iganes jalad või hobused viivad :P
Kavatsen olla siin kuni augusti pooleni ja siis üritan leida kiiresti uue farmi, kus saan oma viimase kuu ära teha, sest oktoobri keskel peaksin juba kodu poole vaatama. Ütlen nii palju, et hing ei taha veel tulla koju ja arvatavasti jään võimalusel siiski veel aastaks siia.
Muide ilm on siin nagu Eesti külm suvi ehk siis palju vihma, vähe päikest ning öösel võib olla 0. kraadi, aga päeval lausa 15-20 kraadi. Siit eemal, kus ma elan praegu on umbes tunni kaugusel lumi, mis on minu jaoks väga üllatav juhus, sest arvasin kogu aeg Eestis elades, et Aussis on alati soe ja troopiline :)

Aeg sõitma minna.

Järve ääres.

Merii.

See vaade tegi rõõmsaks :) 

Käisin klubis naba näitamas nende tšikkidega.

Aga tegelikult tahtsin rohkem jagada sellest, kui et käisin Melbourne klubis naba näitamas, kus pidasin vastu lausa 2. ööd/14. tundi ning kus tantsisin oma jalad nii valusaks, et pidin sokkides lõpuks olema, mis oli üpris koomiline.
Aga tegelt on jutu iva, et see parempoolne tüdruk on Gizelle, kes tiris mu klubisse ja võttis mu lahkelt oma koju vastu pärast seda, kui tulin farmist tagasi linna. Gizelliga kohtusin juhuslikult Melbourne rongijaama vetsus, kus mul oli vaba aega enne rongile minekut ja tal enne oma lendu. Tegin temaga tutvust ja ütlesin, et võiks minna koos sööma ja juttu rääkida, nii see juhtuski, et peale 2-te tundi olime head sõbrad. Mainisin nii mööda minnes, et kui satun linna, siis külastan teda, millega ta oli lahkelt nõus. Tuli välja , et peale 1.5 kuud oligi mul linnas ööbimist vaja enne uute farmi minekut. Tema pere võttis mind oma majja lahkelt vastu, kus viibisin lausa 4. päeva. Peale seda läksin farmi, kus olen olnud nüüdseks juba 2. nädalat, küll see aeg siin on ikka kiiresti möödunud. Meil on Gizelliga üpris palju ühiseid jooni nagu näiteks, ta ei joo alkoholi ning usub Jumalat nagu mina, samuti meeldib talle tantsida ja reisida, samuti on tema südames lapsed, mis on üks põhjusest, et ta tahab tulevikus luua oma kooli Aafrikas, kus lapsed saaks käia. Oh neid väikseid inimesi, aga suuri südameid, mis on täis kutsumisi, õnnistusi ja kaastunnet. Kalliiiii

Tsau.
Siin minu teenuseid enam ei vajata, mind lasti lahti.
Nädalaga pean endale uue elukoha ja töö otsima.
See olukord ei tee mind kurvaks, pigem olen isegi rõõmus, ju siis pidi nii minema.
Saab olema põnev, mis uusi võimalusi mulle elu jälle toob.
Cheers,

Farmi elu.

Olen olnud siin farmis nüüd üle ühe kuu ja sain töötunde kokku eelmine kuu 165.
Homme on ikka kõige jubedam ärkamine, sest pean juba neljast hommikul tööl olema ja ärkama kolmest. Ma pole üldse hommiku inimene.
Ma teen neid tööpäevi siin, et saada oma teise aasta viisa kätte ning mul on jäänud põhimõtteliselt teha veel 1,5 kuud, siis on sellega ühel pool arvatavasti. Õues on mega külm, sest siin on talv praegu, peab kandma talveriideid. Mütsid, sallid ja kindad meenutavad küll mulle Eesti talve, brrr.
Vabadel päevadel ei tee ma väga midagi, kui käin jalutamas farmi ümbruses, teen koeraga selfisid ja vaatan telkut vahel mägin kitarri ja koristan :D Võiks öelda, et farmis elamine pole üldse nii huvitav, suht igav tegelt, mitte midagi pole teha ega kuhugile minna. Lähim pood on 15. minuti kaugusel autoga sõites, jala minnes oleks see tund aega kindlasti. Vahel on tunne, et oled keset kõrbe, ei midagi ega kedagi. Kirikus pole ka enam käinud juba kuu aega, mis teeb kurvaks, tahaks ju nii väga suhelda kristlastega, aga noh mis teha, kui pole ühist autot ja meie maja poiss pole väga huvitatud sellest, et mind teenistusele viia ja tagasi tuua. Oleks mul vaid rataski, jalad on, aga nii hea jooksja ma ka pole :P
Vahepeal tegin siin väga suure vea, mis oleks peaaegu, et mu töökoha maksnud, nimelt ajasin kaks karja omavahel sassi, ehk siis kahest 300-st karjast sai 600-ne kari ning peale seda järgmine hommik oli 4. inimest karju tagasi sorteerimas, mis maksis neile palju aega ja raha. Vigadest õpitakse ja tundub, et ma oskan teha kuidagi neid kõige suuremaid ja lollemaid vigu. Siin töötades on olnud kergeid ja raskeid aegu, eelmine kuu näiteks nutsin peaaegu, et igal oma vabal päeval ning vahelgi töötades. Olen mitu korda mõelnud mõtteid, et lihtsalt lahkun töölt ja ei vaata tagasi ka, aga kuidagi miski hoiab kinni. võib-olla see et pean oma elu õppima elama, ei saa ju iga asja pärast ära joosta või iga nõrkuse pärast alla anda, peab võitlema, kuidas me muidu tugevaks saame, kui mitte võideldes. Olen õppinud elu võtma siin reaalsemalt, kui kunagi varem, enam nagu pole pilve peal, olen kahe jalaga maa peal ja see siin on reaalne iga päeva elu, mida elan nii nagu elan, vahel naerdes ja õnnelik olles, vahel nuttes ning masenduses olles. Mul on elult veel ikka nii palju õppida, ma tean seda, et oskan olla kannatlik ja kannatamatu, tean seda et olen hakanud rohkem enda peale lootma, kui teistele. Olen õppinud tegema julgemaid samme ja ma seisan enda eest, isegi kui ma lähen kõigiga tülli, aga seisan.

Cheers, ma tean, et teil on seal oma elu ja nii, aga sõbrad ma tõesti mõtlen teie peale, mõtlen, et miks te küll ei kirjuta mulle, võiks ju, küll oleks vahva lugeda teie elu ja teada, et teiega on ikka kõik korras. Sõbrad, ma tõesti igatsen teid ja ma tänan, et olete sellel teekonnal minuga, mõni lugedes neid postitusi või hoides palves mind. Olete kallid mulle ja kui ma selle kõik siin ükskord ära teen vahet pole kas rahaga või pankrotis olles, siis ma luban, et Eestisse tulles kohtuda uue inimesega, rõõmsa ja armsa Regiinaga.

Nüüd pean minema ruttu tuttu.
Loodan, et Kadri sai nüüd oma huivtava postituse ;)

Kalli (pisar). Tsauki.

Kohtuge Sheviga, kes on minu truu sõber :)

Siin ümbruses on palju ilusaid ja lagunenuid maju

Kummikuid peab kogu aeg kandma, sest siin on nii mudane, no ja see on ju farm :D 

Kui laulul on suurem mõte, kui lihtsalt sõnad või video...

Ma elan.

Wowiito.

Ajalooline hetk, mu venna kolis korterisse, kus ta rendib seda.

Ikka uhke tunne ju.
Olen sellepärast uhke, sest ega tal ja minul pole olnud kunagi oma kodu või püsivat elamist, oleme alati elanud kellegi katuse all.
Ei jõua nüüd küll ära oodata, et talle külla minna :P

Pole siia nii ammu midagi kirjutanud, meil siin netiga suht jamad.

Piinlik, piinlik.

Olen uues kohas, safe and sound. 

Elan ühes majas koos 2 Iirlasega ja Inglasega, kes kõik samuti töötavad siin nagu mina.

Teises väikses majas elab üks Iirlaste paar, kes varsti kolivad Tasmaaniasse.

Mul läheb hästii. Olen nüüd uues farmis ja mul on töö lõpuks, mida jätkub kindlasti kuueks kuuks, eks näeb kas pean siin nii kaua vastu, aga samas miks ka mitte. Nüüd siis olengi ametlik lüpsja, kui naljakas see ka poleks, kes oleks arvanud, et teen seda tööd peaaegu, et iga päev.

Öeldakse, et töö ei riku meest, ega see töögi mind siin ei riku, ikka sama Regiina, lihtsalt uute kogemustega ja saan päris palju teadmisi farmindusest. Ma vist ikka olen farmitüdruk, mõtlen juba, et nii tore oleks kui oleks endalgi kodus kappamas lehmake ja kanad :D Kunagi kui ma noorem olin, siis liigitati inimesi maakateks ja linnakateks, arvatavasti tehakse seda siiamaani.

Olen ametlikult maakas nüüd, vahel tulen ma laudast tagasi kui muri, igal pool igat jama nii juustes kui näos, mis on üpris naljakas tegelt. Siin on umbes 750 lehma ja kolm korda lüpsmist päevas, mina teen tavaliselt lõunaseid ja õhtuseid vahetusi ehk kell 1.00 ja 8.30 õhtul algavad need ajad.

Seega tervitan end maakate seltsis koos oma 4 Iirlase ja ühe Inglasega, muide neist kaks siin majas on meessoost, mis on veits veider elada meestega ühes majas, aga no pole hullu. Seltsis segasem või kuidas nad ütlevad :D Muide üür siin majas nädala peale on üle 100 dollari nats. Meil on siin foxtel, oma vaba aja kulutan ma sellele,et vaatan igasuguseid filme ja siis unistan, et oh ükskord mul on väga hea elu ühes ilusas majas oma köögiga, kuidas ma ikka igatsen oma pesa. Aga ütlen endale suht tihti siin, et ole kannatlik, igale asjale on oma aeg.

That´s my life for know. 

xoxoxox

sest täna on ju Mairil sünna !!!!

Palju, palju Õnne ja Õnnistusi armas Mairike tänase puhul.

Missugused tibid noo ;)

Lisan siia meist koos vanema pildi kutsekooli lõpetamisest.

Teame teineteist nüüdseks siis juba 7. aastat.

Wow, no seda on ju palju ikka, küll need aastad ikka lähevad kiiresti.

Tunduks nagu see oli eile, kõik need Põdra tunnid, inglise keele spikerdamised ja müüja eksamid, küll me olime ikka pabinas, kas saime tehtud või mitte. Meie chillimised, teed ja kohvid, nuudlid olid ikka põhiline söök, liiga in. Need jalutuskäigud Põltsu ja tagasi, need fotoshuudid ja koos elamised, olid ikka hääd ajad. Kui miski muu mind ei rõõmusta kutsekoolist, siis see küll, et sain sõbraks sinu, kes oled ikka mu südames ja mina sinu omas :P Loodan, et kunagi kui oleme vanad ja kobedad, siis meenutame neid aegu veel rohkem ja naerame nende üle, sööme mälestuste auks nuudleid ja teeme äkki isegi tiiru Põltsule peale, laseme autost gaasi ja driftime põlluteedel koos põngerjatega;) Aeg teeb meid tugevateks ja seda me oleme, vaprad ja ilusad naised.  Elu on ilus ja ma tänan, et oled olnud selles ilusas elus see väike osa.

Kallis oled :)

Kõik tahavad kõiki muuta, äkki peaks hoopis iseendast alustama !?!

Elu on vahel kui meri, vahel vaikne ja helesinine, siis jälle tormine ja tume-tuleb valida, missugust vaadet sellest näha tahame.

Jou jou.

Mul on veel nädal aega, et välja kolida, et endale uus elukoht ja töö leida. Põhjuseks see, et siin on töö otsa saanud minu jaoks. Järgmise nädalaga saabki siin farmis oldud juba kuu aega, ojaa missugused külmad hommikud, ilusad ilmad, mõnusad mäestikud ja sõbralikud inimesed. Tuleb edasi oma sammud seada uute kohta ja loota parimat, ma ei tea veel kuhu lähen, aga varsti visst tean:)

Tänasest olen ma kas ühe sammu võrra õnnelikum inimene või siis äkki hoopis peaaegu, et 800 sõbra pärast vaesem, nimelt kustutasin ma oma facebooki ära täna.
Ja kõik küsivad kooris miks, kuidas, millal ???

1. Võttis liiga palju aega, nimelt seda vaba aega. Hakkan nüüd äkki midagi targemat oma üüratu uue vaba ajaga tegema, äkki uue töö otsimine :D

2. Kas ma tõesti suhtlesin nende kõikide 800 sõbraga, eeem eii.

3. Kas facebook andis mulle midagi juurde, enne seda kui mul polnud seda ? Ei, mitte väga.

4. Mul on nüüd üks kommuun vähem internetis, uhke enda üle. Peabki oma eluga edasi liikuma.

5. Ega ma igaveseks kao, kunagi aasta pärast jälle platsis ja siis juba uues kuues :)

Aaa no ma ei kao maa pealt ära, ikka tegutsen Instas (regiizzz), mailis (regiina18@gmail.com), skype (reggionsiin) ja siin blogis otseloomulikult.

Väiksed eksperimendid elus ei tee paha ja see mõte on ikka täielik teadus, enam ei tea mida inimesed teevad, kus nad käivad või millega nad tegelevad päevast-päeva. See ei tee mind üldse kurvaks, võib-olla ainult natukene mitte enam nii sotsiaalseks.

Cheer up, lähen elan nüüd oma elu edasi, vaatan äkki lahedat filmi, oujee.

News...

Minu uus hubane tuba.

Täpselt 2. nädalat on möödas sellest, kui saabusin  siia oma uute elukohta. Nüüdseks tean lehmadest ja vasikatest rohkem kui enne, kuidas neid jälgida, sööta ja isegi süstida. Olen olnud ka lüpsja rollis, aga seda tööd enam väga ei tee, sest ülemus arvas, et sellel alal ma küll väga karjääri ei saa teha, too slow:D Sõidan ikka veel vahel traktoriga, olen niitnud muru masinaga ja lauta pesnud veepesuriga, samuti ATV-ga lehmi karjamaale ajanud ja sealt tagasi toonud. Päris põnev ja teistmoodi eluke on siin ikka. Ilmad on väga kenad ikka veel ja minu aknast avaneb megalt ilus vaade, ükskord oli päris hämmastav päikesetõus lausa. Siin on kõik nii sõbralikud, isegi kana on sõbralikum, laseb end sülle võtta, mis on nii äge. Mul juhtus eelmine nädal õnnetus, nimelt tahtsin minna suurde puuri papagoisid vaatama ja kui sisse astusin, siis kohe lendas välja üks sealt ja nii saigi kuuest papagoist viis :) Jätsime küll õhtuks ja lausa mitmeks päevaks värava lahti, et äkki tuleb tagasi lõpuks oma rännakutelt, aga ei tulnud:( 

Peab mainima ära, et olen tublimaks läinud magusa koha pealt, olen suutnud olla ilma šokolaadita 2. nädalat, mis on üpris suuuur ime minu puhul, sest ma laaavin magusat. Täna siis selle auks söön šokolaadi :XD

Pererahavas on minuga hea, saan ilusti palka, kuid üpris vähe tunde (20-30 sõltuvalt nädalast ja töömahust), mis on jama, kuid selle-eest käin nende juures üpris tihti hommikust ja õhtust söömas ning üüri ei pea samuti maksma, ainult vahel nende tütart vaatama kompenseerides elamise , kui ema on tööl :)

Cheers ;) 

Tähelepanu mu juustele :D

Ma pole nüüdseks pool aastat oma juukseid lõiganud, mis on üpris äge eksperiment.

Ega see kerge pole naiste jaoks oma juukseid välja kasvatada, tahaks ju nii väga värvida ja hea välja näha. Aga kuna mu juuksed on väga kahjustatud eelmisest aastast, kui ma värvisin neid peaaegu, et iga kuu, mõnikord isegi ühes kuus kaks korda, siis on aeg neile puhkust anda ja lasta neil lihtsalt olla. Nii saan näha ka, kui palju üldse juuksed kasvavad aasta ajaga, mis on üpris põneev ;) Edu mulle.

Vahepeal tegin suure ostlemise ka, sain endale lõpuks oranži seeliku ning naiselikke särke/pluusesid, esimese punase huulepulga ning mega hea Calvin Kleini lõhna.

Pool aastat täis Austraalias ja uus elu Melbourne farmis.

Eelmine nädal täitus minu üks suur igatsus läbi aegade, sain sõita lennukiga, kus olin ise lausa piloot. Olen sellest unistanud üpris kaua, et tahaks olla eesistmel ja proovida, seega mitte ükski unistus pole liiga suur, tuleb unistada ikka suurelt, suurelt.

Eelmise nädalaga lõppes samuti mu 2. kuune farmitöö Perthi lähedal, kus mu ülesanneteks oli majade korras hoidmine, aiandus ja kõik muu, mis oli seotud laste või kodundusega nagu enne juba olen ka maininud oma kirjutistes. 

Liiga palju asjuu, oodates rongi Melbournes.

Selle nädala neljapäeval jõudsin Melbourne, kust suundusin edasi rongiga uute farmi, see farmindus tegeleb põhiliselt lehmadega ja viljandusega. Lehmi peab laudas lüpsma igal hommikul ja õhtul. Hommik algab kell 5.30 kuni 9.00 (mille sees on ka väikeste vasikate söötmine). Nad on mega armsad. Õhtune vahetus algab kell 15.00 kuni 17.00. Välja näeb see siis nii, et lehmakesed lippavad lauta, neile pannakse masinad udarate külge, imetakse piim välja ja peale seda tagasi karjamaale. Tundub üpris lihtne ju :D Aga noh see lõõõõhn, oh jah, see on lihtsalt jube. Praegu ma veel seda tööd ei tee, sest olen õpipoiss, aga arvatavasti nädala või kahe pärast küll. Mõtlen, et kavatsen olla siin talus arvatavassti üle kuu ikka, kui midagi paremat ei tule, need kogemused siin külge mööda maha ei jookse ja tulingi siia pigem asju kogema ning midagi muud tegema, kui Eestis teeksin. Sõitsin siin üleeile esimest korda ka traktoriga, mis on üpris tore töö vahelduseks lehmadele :P Siin on külmem kui Perthis, kuid selle eest väga ilus ja roheline, siit kaugel pole ka mäed, kõigest pool tundi või nii.

Üritan siis oma uue eluga kohaneda ja hakkama saada. Peremehel on armas naine ja veel armsam siniste silmadega 2,5 aastane tütar Matilda, kelle lemmik multikas on frozen ja lemmik laul let it go :)

Leidsin pisikese, kellel on süda otsa ees, cutiee :)

Jou, nina püsti ja eluga edasi.

Hey.
Pean sellest lihtsalt kirjutama, kui kerge ja kohati raske siin Austraalias mu eluke on.
Eile tulin just farmist tagasi, kus viibisin 2. kuud. See oli üks armas ja ilus aeg minu elus, sain natukene raha seivitud ja nüüd olen valmis liikuma edasi oma eluga. Maandusin oma kodinatega
siia majja, kus enne farmi elasin, oma armsas lossikeses, kus olin mina printsess :)

Lossike, kus enne elasin :)

Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis tundsin end natuke tuhkatriinuna farmis olles, kuna seal oli pereema ja tema tütred kaksikud ja kus minu põhitööks oli koristamine ning käisin ka seda teenust tegemas teistes farmides.

Üks näide, kuidas mulle jäeti ülesandeid paberil ja raha. Pühade puhul sai šokolaadi muna.

Tagatipuks minu tuhkatriinu loole, tulin eile siia siis nö koju ja mõtlesin olla veel siin nädalakese nagu olen eelnevalt oma blogis maininud. Sain töö Melbournes ja lähen arvatavasti sinna järgmine kolmapäev. Jutu iva on see, et mu pereema ütles, et pean majast lahkuma, et ta saaks seda koristada ja siis välja rentida. Seega pidin oma kirikust sõprade käest küsima, kas keegi saaks võtta mind oma varju alla nagu kodutu koera :) Ühest küljest on see kurb, kui niimoodi käitutakse, teisest küljest pean ma teda ka mõistma, sest olen olnud koos temaga juba 2. kuud ja on vaja endalgi oma eluga edasi liikuda. Seega pakin täna oma 7. asja kokku ja lähen edasi oma seiklustega armsa June juurde, kes võtab mu enda juurde varjule :)

Ausalt öelda poetasin eile paar pisarat ka, no ja siis naersin selle olukorra üle, kas saab minna veel hullemini või paremini. Ahha, vahet pole ju, sest elu on elamiseks. Hoidke pöidlaid mulle, et mul siis ikka paremini hakkaks minema :)

Aga nüüd lähen ja lippan, sest mind võetakse varsti auto peale ja siis lähen oma kiriku sõpradega lauamänge mängima ja junki sööma :D

Sõbrad curry õhtal.

Cheers, keep your head up.

Armastan teid, te olete armastatud.
Kui hull ka olukord poleks, seal on Keegi, Kes teab ja aitab.

Kalli kalli.

Unista oma unistused reaalsuseks !

Me kardame võtta riske ja edasi liikuda, kardame asju, mida me ei tea.

Mis siis, kui see ei õnnestu või ei lähe nii nagu lootsime ja plaanisime.

Mh.Kui, aga, sest, miks, kuna, ei, ja. Nii palju takistusi.

Aga kui asjad lähevad veel paremini või hoopis veel halvemini.

Vahet pole ju, vähemalt sa proovisid ja see ongi kõige tähtsam.

Seega paki oma asjad ja mine reisima, kutsu see poiss või tüdruk välja, osta maja või võta koer.

Mine ja räägi võõraga, anna vaesele raha rõõmustamiseks. Kingi lilli, aita vaevalist, andesta ja tee nalju, isegi kui need on totrad. Mine kinno üksi ja naera nii kõvasti, kui kõri lubab. Mine jooksma, mine metsa ja karju end tühjaks. Kingi oma naeratusi ja kallistusi. Mine tööle või vaheta töökohta, äkki hoopis midagi õppima, millest oled unistanud. Sooritada langevarjuhüpe. Mine välja ja tantsi. Ole julge, ära kahetse. Ma tean, mida ma räägin oma vaateväljalt vaadates, ma ise tegin need sammud ja tulin 5. kuud tagasi Austraaliasse, see ei olnud kerge, aga näed tegin ikka ära. Lõpuks peale oma 23. eluaastat, ei jäänudki väga hiljaks, super aeg reisimiseks :P

Sa pole liiga vana, sa pole liiga noor, sa ei ole inetu ega liiga ilus. Sa pole mõttetu, sa oled sina Isa, kes teeb ise otsuseid ja ise valikuid. Jeii, got that, sa saad hakkama.  Raha ! Hakka koguma ja mine tööle, ükskõik kui kaua see aega ka ei võtaks, mina kogusin näiteks kolm aastat raha ja umbes viis aastat unistasin sellest, et siia tulla ;)

Või siis noh, mis seal ikka, istu kodus ja vaata telkut ning seriaale, kus on ilusad elud nö, muretse ja mõtle, miks mina, miks mul läheb nii halvasti, keegi ei hooli bla bla. Jah hea mõte, jää koju ja ära tee midagi. Edu sellega, tõstan klaasi sinu eest, kui suplen jalgadega merevees vaadates loojuvat päikest.

Kuid teile armsad emmed ja issid või toredad pered, hoidke meie Eestit ja kasvatage toredaid ja arukaid lapsi, seda meie väike kodumaa vajab. Teie hing puhaku sellest, et näete oma lapsi kasvamas rahus, täpselt seal, kus nad olema peaks. Tudengid ja targad koolilapsed õppige ja õppige, sest see on, mis viib edasi, paber tõesti kahjuks annab parema töökoha tänapäeval, kuid pidage meeles ja ärge unustage, et need kellega te töötate on inimesed, mitte robotid. Sõjaväepoisid, teenige ikka hästi Eesti riiki, õppige korda ja olge hoolsad. Õiged mehed ja muidu mehed olge naistega ikka härrasmehed ja avage uksi ning visake komplimente, see tasub ära. Töökad inimesed või karjääri tegijad, tehke seda kõike ikka edasi, mida teete, sest tegema peab ikka seda, millest tõesti rõõmu tunnete ja kus saab tunda ennast õnnelikuna. Ja et te ikka oleksite õnnelikud ka for real. Aga noh ma ei ütlegi, et reisimine on ainuke muutus vaid ütlen, et tehke midagi ägedat, uut, ekstreemset, midagi mida keegi poleks oodanud sinult, muuda oma rutiin seikluseks.
Ja teie nüüd, kes te kükitate seal arvuti taga, nüüdsest ei mingeid ettekäändeid vaid minge tehke seda, mida olete alati teha tahtnud, aeg on ju elu elama hakata, enne kui see generatsioon jääb liiga vanaks ja me kiigume igaüks oma kiiktoolides kas raamatut lugedes või kudumeid kududes, torkides oma nina noorte inimeste eludesse.

Cheers !

Siia jõudmine ja blogi kirjutamine võtab ikka aega, sorry about that :P

Heypa.
Niii.
Ma olen olnud siin farmis nüüd kuu ja 2. nädalat.
27. märts ostsin endale iPhone, mille üle olen üpris õnnelik, mitte et see parem on kui teised, ega ei ole küll :D See oli lihtsalt minu väike salaunistus ja salasoov saada endale selline uhke ja mitte nii odav mobiil, mille teenisin ise oma farmitööga siin. Ma mõtlen, et jah tõsi ta on, et mulle pole peaaegu, et kunagi midagi kingitud või antud niisama, ma pole saanud suuri kingitusi emalt või isalt, kõik oma asjad olen ma alati ise välja teeninud. Usun, et see on kindlasti üks hea omadus, kuid samas ka nats kurb, et mul pole selliseid kogemusi nagu teistel, kus saaksin loota rahaliselt natukenegi vanematele või midagi sellist, aga noo mis seal ikka. Olen tänulik, et mul on käed otsas ja ma ei karda tööd teha :D Alates juba noorest east teenisin endale taskuraha isa juures paar aastat elades, korjates marju metsas ja pärast neid müües turul või muid selliseid asju. Töötasin Viljandis elades poes saalitöötajana, et endale kooliasju ja  riideid osta - sest koolilapsed olid üpris õelad oma märkustega, kui sul polnud midagi ägedat. Nii ma siis olen elult õppinud, kui tahad midagi saada, pead selle eest hinda maksma, isegi kui see on terve sinu suvevaheaeg või lapsepõlv. Ja ütleme nii, et neid tegusaid inimesi ja lapsi on palju, kes teenivad isegi oma söögi lauale, müts maha teie ees.

Auto, millega tavaliselt ringi vuran :D

Aiandus

Minu uus nunnu

Farmi loomad 

Maitsvad viljad

Siin on nii mõnusalt soe veel, aga õhtud on juba külmemad, pean magamiseks kahte tekki kasutama vahel, brrr. Käin päris tihti siin väljas paljajalu, mis on üpris naljakas, sest enne siia tulles mõtlesin, et siin küll oma jalatseid ei võta ära nende ämblike ja usside tõttu :) Aga näed siis, never say never. Kõik viljad on peaaegu valmis ja lihtsalt mine ja võta puu otsast, mis on nii hea (õunad, nektariinid, aprikoosid, mandariinid, sidrunid jne). Rääkides nüüd farmijutte, siis olen ikka samas farmis ja teen ikka samasid asju nagu teiste farmide koristamine, pesu pesemine, lapsehoid ja aiandus, vahepeal värvisin kappi ning sõidutasin peremeest hobuste võidusõidult tagasi :D Teenin nüüd natuke raha ja üritan seda kõrvale panna, kuid seda pole palju. Kahe nädala pärast lõpetan siin farmis oma farminduse ja lähen linna tagasi, kuid seda ainult paariks nädalaks vist, ma ei tea ise ka, kõik on nii lahtine veel. Pereema tahab seda maja välja rentida, kus linnas elasin ja mul on ainult kuu või vähemgi aega enne, kui pean välja kolima ja endale uue kodu leidma, siiski oleks mul vaja teha veel 1 kuu farmi, et pikendada oma viisat. Kõik on nii keeruline või siis äkki hoopis lihtne ja kerge, eks igaüks vaatab seda oma nurga alt. Mõnes mõttes on tore küll ju jälle kolida ja loota uut töökohta, jee. Teisest küljest on meeletult kurb meel, et pean oma parimast Cottesloe lossist lihtsalt välja kolima kuskile, ei tundu ju väga rõõmustav :( Äkki tulen peale seda maale tagasi ja otsin uue farmi, kus lihtsalt elada ja töötada ning koguda, kuigi peab mainima, et mulle väga meeldib see kirik linnas, kus ma käin ning see oleks ainuke tegur, mis mind kinni hoiab selles linnas :) Need armsad inimesed ja kogudus seal, samuti Jumala kohalolek ning hea Vaimdus, mida on seal tunda, Gonna Miss That So Much. Siin farmis pole üldse saanud kirikus käia, sest siin on kogu aeg erinevad ajad kahe väikse linna vahel ning vahel pole üldse, aga järgmine nädal lähen kindlasti, siis on ju Pühad ja paljud inimesed lähevad kirikusse. Ja polegi rohkem uudiseid, kui et minu parimad sõbrad on siin igal pool loomad, sest noori inimesi näeb vähe, kellega suhelda, vahel tuleb ikka päris üksik tunne peale. Kõikidel farmeritel, keda olen kohanud siin, neil on vähemalt kaks koera ja kass, üks koht kus käin majatöid tegemas ja last hoidmas, neil on neli koera ning siiami kass, mega palju kanasid ja kukk - beat that :D Siin olles pole kahjuks kuskil käinud ringi, ainult Albanys ja hobuste võidusõidul, mis oli huvitav.

Kaks asja, mida olen nüüdseks siin õppinud.
1. Usalda oma Jumalat, sest tema ei jäta sind iial hätta, tal on päris hää plaan.
2. Ära hoia kinni asjadest, inimestest või elukohtadest ega ära karda uusi olukordi - lase kõigel minna omasoodu ja looda alati paremat, isegi kui kõik näib halb ;)

Paaaar pilti ....
Igatsen oma Eesti sõpru. peret, kuid eriline igatsus läheb ikka oma kaksikule, kellest olen 5 mintsa vanem- evil laugh :D
Bye, bye. bye.