Piinlik, piinlik.
Olen uues kohas, safe and sound.
Elan ühes majas koos 2 Iirlasega ja Inglasega, kes kõik samuti töötavad siin nagu mina.
Teises väikses majas elab üks Iirlaste paar, kes varsti kolivad Tasmaaniasse.
Mul läheb hästii. Olen nüüd uues farmis ja mul on töö lõpuks, mida jätkub kindlasti kuueks kuuks, eks näeb kas pean siin nii kaua vastu, aga samas miks ka mitte. Nüüd siis olengi ametlik lüpsja, kui naljakas see ka poleks, kes oleks arvanud, et teen seda tööd peaaegu, et iga päev.
Öeldakse, et töö ei riku meest, ega see töögi mind siin ei riku, ikka sama Regiina, lihtsalt uute kogemustega ja saan päris palju teadmisi farmindusest. Ma vist ikka olen farmitüdruk, mõtlen juba, et nii tore oleks kui oleks endalgi kodus kappamas lehmake ja kanad :D Kunagi kui ma noorem olin, siis liigitati inimesi maakateks ja linnakateks, arvatavasti tehakse seda siiamaani.
Olen ametlikult maakas nüüd, vahel tulen ma laudast tagasi kui muri, igal pool igat jama nii juustes kui näos, mis on üpris naljakas tegelt. Siin on umbes 750 lehma ja kolm korda lüpsmist päevas, mina teen tavaliselt lõunaseid ja õhtuseid vahetusi ehk kell 1.00 ja 8.30 õhtul algavad need ajad.
Seega tervitan end maakate seltsis koos oma 4 Iirlase ja ühe Inglasega, muide neist kaks siin majas on meessoost, mis on veits veider elada meestega ühes majas, aga no pole hullu. Seltsis segasem või kuidas nad ütlevad :D Muide üür siin majas nädala peale on üle 100 dollari nats. Meil on siin foxtel, oma vaba aja kulutan ma sellele,et vaatan igasuguseid filme ja siis unistan, et oh ükskord mul on väga hea elu ühes ilusas majas oma köögiga, kuidas ma ikka igatsen oma pesa. Aga ütlen endale suht tihti siin, et ole kannatlik, igale asjale on oma aeg.
That´s my life for know.
xoxoxox
