Unista oma unistused reaalsuseks !

Me kardame võtta riske ja edasi liikuda, kardame asju, mida me ei tea.

Mis siis, kui see ei õnnestu või ei lähe nii nagu lootsime ja plaanisime.

Mh.Kui, aga, sest, miks, kuna, ei, ja. Nii palju takistusi.

Aga kui asjad lähevad veel paremini või hoopis veel halvemini.

Vahet pole ju, vähemalt sa proovisid ja see ongi kõige tähtsam.

Seega paki oma asjad ja mine reisima, kutsu see poiss või tüdruk välja, osta maja või võta koer.

Mine ja räägi võõraga, anna vaesele raha rõõmustamiseks. Kingi lilli, aita vaevalist, andesta ja tee nalju, isegi kui need on totrad. Mine kinno üksi ja naera nii kõvasti, kui kõri lubab. Mine jooksma, mine metsa ja karju end tühjaks. Kingi oma naeratusi ja kallistusi. Mine tööle või vaheta töökohta, äkki hoopis midagi õppima, millest oled unistanud. Sooritada langevarjuhüpe. Mine välja ja tantsi. Ole julge, ära kahetse. Ma tean, mida ma räägin oma vaateväljalt vaadates, ma ise tegin need sammud ja tulin 5. kuud tagasi Austraaliasse, see ei olnud kerge, aga näed tegin ikka ära. Lõpuks peale oma 23. eluaastat, ei jäänudki väga hiljaks, super aeg reisimiseks :P

Sa pole liiga vana, sa pole liiga noor, sa ei ole inetu ega liiga ilus. Sa pole mõttetu, sa oled sina Isa, kes teeb ise otsuseid ja ise valikuid. Jeii, got that, sa saad hakkama.  Raha ! Hakka koguma ja mine tööle, ükskõik kui kaua see aega ka ei võtaks, mina kogusin näiteks kolm aastat raha ja umbes viis aastat unistasin sellest, et siia tulla ;)

Või siis noh, mis seal ikka, istu kodus ja vaata telkut ning seriaale, kus on ilusad elud nö, muretse ja mõtle, miks mina, miks mul läheb nii halvasti, keegi ei hooli bla bla. Jah hea mõte, jää koju ja ära tee midagi. Edu sellega, tõstan klaasi sinu eest, kui suplen jalgadega merevees vaadates loojuvat päikest.

Kuid teile armsad emmed ja issid või toredad pered, hoidke meie Eestit ja kasvatage toredaid ja arukaid lapsi, seda meie väike kodumaa vajab. Teie hing puhaku sellest, et näete oma lapsi kasvamas rahus, täpselt seal, kus nad olema peaks. Tudengid ja targad koolilapsed õppige ja õppige, sest see on, mis viib edasi, paber tõesti kahjuks annab parema töökoha tänapäeval, kuid pidage meeles ja ärge unustage, et need kellega te töötate on inimesed, mitte robotid. Sõjaväepoisid, teenige ikka hästi Eesti riiki, õppige korda ja olge hoolsad. Õiged mehed ja muidu mehed olge naistega ikka härrasmehed ja avage uksi ning visake komplimente, see tasub ära. Töökad inimesed või karjääri tegijad, tehke seda kõike ikka edasi, mida teete, sest tegema peab ikka seda, millest tõesti rõõmu tunnete ja kus saab tunda ennast õnnelikuna. Ja et te ikka oleksite õnnelikud ka for real. Aga noh ma ei ütlegi, et reisimine on ainuke muutus vaid ütlen, et tehke midagi ägedat, uut, ekstreemset, midagi mida keegi poleks oodanud sinult, muuda oma rutiin seikluseks.
Ja teie nüüd, kes te kükitate seal arvuti taga, nüüdsest ei mingeid ettekäändeid vaid minge tehke seda, mida olete alati teha tahtnud, aeg on ju elu elama hakata, enne kui see generatsioon jääb liiga vanaks ja me kiigume igaüks oma kiiktoolides kas raamatut lugedes või kudumeid kududes, torkides oma nina noorte inimeste eludesse.

Cheers !

Siia jõudmine ja blogi kirjutamine võtab ikka aega, sorry about that :P

Heypa.
Niii.
Ma olen olnud siin farmis nüüd kuu ja 2. nädalat.
27. märts ostsin endale iPhone, mille üle olen üpris õnnelik, mitte et see parem on kui teised, ega ei ole küll :D See oli lihtsalt minu väike salaunistus ja salasoov saada endale selline uhke ja mitte nii odav mobiil, mille teenisin ise oma farmitööga siin. Ma mõtlen, et jah tõsi ta on, et mulle pole peaaegu, et kunagi midagi kingitud või antud niisama, ma pole saanud suuri kingitusi emalt või isalt, kõik oma asjad olen ma alati ise välja teeninud. Usun, et see on kindlasti üks hea omadus, kuid samas ka nats kurb, et mul pole selliseid kogemusi nagu teistel, kus saaksin loota rahaliselt natukenegi vanematele või midagi sellist, aga noo mis seal ikka. Olen tänulik, et mul on käed otsas ja ma ei karda tööd teha :D Alates juba noorest east teenisin endale taskuraha isa juures paar aastat elades, korjates marju metsas ja pärast neid müües turul või muid selliseid asju. Töötasin Viljandis elades poes saalitöötajana, et endale kooliasju ja  riideid osta - sest koolilapsed olid üpris õelad oma märkustega, kui sul polnud midagi ägedat. Nii ma siis olen elult õppinud, kui tahad midagi saada, pead selle eest hinda maksma, isegi kui see on terve sinu suvevaheaeg või lapsepõlv. Ja ütleme nii, et neid tegusaid inimesi ja lapsi on palju, kes teenivad isegi oma söögi lauale, müts maha teie ees.

Auto, millega tavaliselt ringi vuran :D

Aiandus

Minu uus nunnu

Farmi loomad 

Maitsvad viljad

Siin on nii mõnusalt soe veel, aga õhtud on juba külmemad, pean magamiseks kahte tekki kasutama vahel, brrr. Käin päris tihti siin väljas paljajalu, mis on üpris naljakas, sest enne siia tulles mõtlesin, et siin küll oma jalatseid ei võta ära nende ämblike ja usside tõttu :) Aga näed siis, never say never. Kõik viljad on peaaegu valmis ja lihtsalt mine ja võta puu otsast, mis on nii hea (õunad, nektariinid, aprikoosid, mandariinid, sidrunid jne). Rääkides nüüd farmijutte, siis olen ikka samas farmis ja teen ikka samasid asju nagu teiste farmide koristamine, pesu pesemine, lapsehoid ja aiandus, vahepeal värvisin kappi ning sõidutasin peremeest hobuste võidusõidult tagasi :D Teenin nüüd natuke raha ja üritan seda kõrvale panna, kuid seda pole palju. Kahe nädala pärast lõpetan siin farmis oma farminduse ja lähen linna tagasi, kuid seda ainult paariks nädalaks vist, ma ei tea ise ka, kõik on nii lahtine veel. Pereema tahab seda maja välja rentida, kus linnas elasin ja mul on ainult kuu või vähemgi aega enne, kui pean välja kolima ja endale uue kodu leidma, siiski oleks mul vaja teha veel 1 kuu farmi, et pikendada oma viisat. Kõik on nii keeruline või siis äkki hoopis lihtne ja kerge, eks igaüks vaatab seda oma nurga alt. Mõnes mõttes on tore küll ju jälle kolida ja loota uut töökohta, jee. Teisest küljest on meeletult kurb meel, et pean oma parimast Cottesloe lossist lihtsalt välja kolima kuskile, ei tundu ju väga rõõmustav :( Äkki tulen peale seda maale tagasi ja otsin uue farmi, kus lihtsalt elada ja töötada ning koguda, kuigi peab mainima, et mulle väga meeldib see kirik linnas, kus ma käin ning see oleks ainuke tegur, mis mind kinni hoiab selles linnas :) Need armsad inimesed ja kogudus seal, samuti Jumala kohalolek ning hea Vaimdus, mida on seal tunda, Gonna Miss That So Much. Siin farmis pole üldse saanud kirikus käia, sest siin on kogu aeg erinevad ajad kahe väikse linna vahel ning vahel pole üldse, aga järgmine nädal lähen kindlasti, siis on ju Pühad ja paljud inimesed lähevad kirikusse. Ja polegi rohkem uudiseid, kui et minu parimad sõbrad on siin igal pool loomad, sest noori inimesi näeb vähe, kellega suhelda, vahel tuleb ikka päris üksik tunne peale. Kõikidel farmeritel, keda olen kohanud siin, neil on vähemalt kaks koera ja kass, üks koht kus käin majatöid tegemas ja last hoidmas, neil on neli koera ning siiami kass, mega palju kanasid ja kukk - beat that :D Siin olles pole kahjuks kuskil käinud ringi, ainult Albanys ja hobuste võidusõidul, mis oli huvitav.

Kaks asja, mida olen nüüdseks siin õppinud.
1. Usalda oma Jumalat, sest tema ei jäta sind iial hätta, tal on päris hää plaan.
2. Ära hoia kinni asjadest, inimestest või elukohtadest ega ära karda uusi olukordi - lase kõigel minna omasoodu ja looda alati paremat, isegi kui kõik näib halb ;)

Paaaar pilti ....
Igatsen oma Eesti sõpru. peret, kuid eriline igatsus läheb ikka oma kaksikule, kellest olen 5 mintsa vanem- evil laugh :D
Bye, bye. bye.

See neiu siin igatseb oma pikki juukseid natuke :D

Ma mõtlen möödunuile, kuid peaksin mõtlema praegusele.

Praegu on ju ometigi kõik hea ja tore.

Inimesed on ilusad ja huvitavad.

Elu on elamist väärt.

LOVE!