Hey.
Kool on läbi nüüd lõpuks.
Tegelen vaikselt töö ja muude tegemistega.
Käisin siin vahepeal klassi kokkutulekul. Vägs tore oli.
Sellised toredad ja lihtsad inimesed.

Huvitav mõte mehelt, kes loobus rahast.

"Võtame näiteks klassikalise Ameerika äärelinna: inimesed ei tunne oma naabreid ja kõigil on oma autod, arvutid, televiisorid, muruniitjad, pesumasinad jne, nagu ka toiduvarud ja maalapp, kus saaks ise toitu kasvatada. Meil on kõik olemas, mida vaja, aga meid hoiab tagasi mitte reaalsus, vaid sissejuurdunud mõtteviis, dogmad.
Mis siis juhtuks, kui me räägiksime oma naabritega ja lepiksime kokku asjade jagamises – nagu meile õpetati lasteaias ja kirikus? Kui me saaksime aru, et võime jagada autosid, arvuteid, pesumasinaid, süüa koos lõunat jne, hoides niiviisi kokku kulusid ja ühtlasi säästaksime ka keskkonda ning boonusena tekiks meie üksildastele nägudele ka naeratus. Siis hakkasid linnad ja tehnoloogia meid teenima, mitte meie neid nagu praegu. Mis meid tagasi hoiab? Mitte reaalsus, mitte asjade nappus, vaid meie mõtlemine."

Kogu artikkel siin, kui huvitab:)

Asi algas grillist sugulaste juures, kus käisin.
Üks mees vaatas mind ja ütles: "et ma pole üldse sarnane sellega, mis ma fb pildi peal olen."
Alguses mõtlesin, et no mis mõttes, olen ikka. Täitsa mina ju.
No täna meenutas Ilmar mulle seda jälle. Mainides, et olen loomulikul viisil ka väga kena, ilma töötlusteta. Ise üritasin end vabandada välja sellega, et no ma ju saan seal rohkem laike, kui olen üles tuunitud ja see tõstab mu enesehinnangut palju üles. Aga samas ma mõistan, et see kõik on ju fake, see tegelt ei tõsta, kui ainult korraks, aga siis jälle hakkan otsima uusi vigu ja asju endas. Tuleb välja, et Mina olengi fake. Ma ei taha,et inimesed laigivad mind, sest mul on palju meiki või profi fotod. Ma soovin, et mind võetakse loomulikuna. Nüüdsest hakkan ainult loomulike pilte lisama ja ilma ülemäära töötlemiseta. Olen see algus, mida näha tahan. Olla enesekindel ka siis, kui mul ei tule 100 laiki. Head ööd ja olge ilusad loomulikul teel, sest teis on nii palju peidus:)

Sa oled mõeldud säramiseks.

Ja leidsin seekordki midagi lemmiku endale eurokate lauludest:)

...eurovisiooni lainele jõudnud. Kõik peab ju ikka läbi kuulama, muidu pole õige asi. Birgiti laul oli ikka väga ilus. Nats olen küll hiljaks jäänud nende eurokaga, aga no parem nüüd kui mitte kunagi.:)

Käisin täna samuti esimest korda teletornis, nii ilus Eesti oli :D

Saad selle, mida kardad enam.
Lähed sinna, kus sa pole kunagi tahtnud minna.
Kohtud nendega, keda kohata ei taha.
Seega, kõik mida sa ei oota ja ei taha saada, seda saad.

Meil oli eelmine laupäev tüdrukute istumine ehk sisterhood. See oli väga tore ja nii tore oli saada tuttavaid krislaskonnast ja mõelda, et ma pole üksi:P

Selline seltskond siis.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jTeemaks oli naiselikkus ja fotoshoot, kus kõigist tehti pilte:P Anete Palmik tegeleb ise fotograafiaga jja tore oli saada endast jälle toredaid ja huvitavaid fotosid portfooliumisse, mille ma kunagi teen:)
 

Ela nii, et naeratust su näolt on raske pühkida.
Et inimlikkus su sees jääks püsima ka jäigamate sündmuste puhul.
Laula oma hinges südamelaulu.
Jää endale kindlaks, sellele kes oled.
Ära anna alla raskustes.
Igale asjale on aeg siin taeva all.
Ole kannatlik, sest nii pärid tõotused.
Ole püsiv asjades, mida ette võtad.
Õnnista inimesi ja saa vabaks orjusest, mida endaga kaasas kannad.
Hingelt ela ja rõõmusta, selleks on ju põhjust, sa Elad.

Noh üksikud, kes ei ela kellegiga koos, teate küll seda tunnet;)

2 fakti, mida võiks teada minu töö kohta.

Esiteks pole meil laupäev ja pühapäev pirukaid. Ükskõik mitu korda sa sealt ukselävelt sisse astud  ja 10 korda küsid, ikkagi ei teki nad mitte kuidagi sinna. Kui kõik vanemad prouad küsivad nõutult, kus on saiad, vaadates ise pirukaleti poole,siis meie ikka viisakalt ja jälle vastame, et meil pole pirukaid nädalavahetusel. Mõni käib ühes päevas mitu korda, juhtub ka seda:D Ei need tõesti ei teki sinna isegi imeväel või taevast postiga. Ja ütlused nende üliviisakate klientide poolt, et kui teil pirukaid pole, siis miks te üldse seda maja lahti hoiate, tekitab minus küll üliviisakat vastust, et oleme pizza putka, mitte pirukate laada turg. Sai vist selgeks, et meil pole pirukaid L ja P. :D

Teiseks on kindel fakt, et iga kord, kui ma tööle lähen ja vaatan sahtleid, mida täita tuleks, siis haigutab mulle alati vastu see tühi sibula anum. Mis seal ikka, sibul letti ja koorimine ning hakkimine võib alata koos suure nutu plirinaga. Ükskõik, mis ma nende sibulate või nugadega ei teeks, töinan ma ikka ja alati oma silmavärvi ja silmad järveni ehk ainult paber ongi näos kinni.

Ilus järjekordne meeldiv päev oli täna Alexandraga. Ps: Sibula anuma tegin täna äärest-ääreni täis, lootes, et kolmapäeval tööle naasedes, ei peaks ma seda jälle täitma hakkama. Eks näis:D

Tänase päeva mõtisklus:)