Thursday, April 30, 2015
Saturday, April 18, 2015
Tähelepanu mu juustele :D
Ma pole nüüdseks pool aastat oma juukseid lõiganud, mis on üpris äge eksperiment.
Ega see kerge pole naiste jaoks oma juukseid välja kasvatada, tahaks ju nii väga värvida ja hea välja näha. Aga kuna mu juuksed on väga kahjustatud eelmisest aastast, kui ma värvisin neid peaaegu, et iga kuu, mõnikord isegi ühes kuus kaks korda, siis on aeg neile puhkust anda ja lasta neil lihtsalt olla. Nii saan näha ka, kui palju üldse juuksed kasvavad aasta ajaga, mis on üpris põneev ;) Edu mulle.
Vahepeal tegin suure ostlemise ka, sain endale lõpuks oranži seeliku ning naiselikke särke/pluusesid, esimese punase huulepulga ning mega hea Calvin Kleini lõhna.
Vahepeal tegin suure ostlemise ka, sain endale lõpuks oranži seeliku ning naiselikke särke/pluusesid, esimese punase huulepulga ning mega hea Calvin Kleini lõhna.
Pool aastat täis Austraalias ja uus elu Melbourne farmis.
Eelmine nädal täitus minu üks suur igatsus läbi aegade, sain sõita lennukiga, kus olin ise lausa piloot. Olen sellest unistanud üpris kaua, et tahaks olla eesistmel ja proovida, seega mitte ükski unistus pole liiga suur, tuleb unistada ikka suurelt, suurelt.
Eelmise nädalaga lõppes samuti mu 2. kuune farmitöö Perthi lähedal, kus mu ülesanneteks oli majade korras hoidmine, aiandus ja kõik muu, mis oli seotud laste või kodundusega nagu enne juba olen ka maininud oma kirjutistes.
| Liiga palju asjuu, oodates rongi Melbournes. |
Selle nädala neljapäeval jõudsin Melbourne, kust suundusin edasi rongiga uute farmi, see farmindus tegeleb põhiliselt lehmadega ja viljandusega. Lehmi peab laudas lüpsma igal hommikul ja õhtul. Hommik algab kell 5.30 kuni 9.00 (mille sees on ka väikeste vasikate söötmine). Nad on mega armsad. Õhtune vahetus algab kell 15.00 kuni 17.00. Välja näeb see siis nii, et lehmakesed lippavad lauta, neile pannakse masinad udarate külge, imetakse piim välja ja peale seda tagasi karjamaale. Tundub üpris lihtne ju :D Aga noh see lõõõõhn, oh jah, see on lihtsalt jube. Praegu ma veel seda tööd ei tee, sest olen õpipoiss, aga arvatavasti nädala või kahe pärast küll. Mõtlen, et kavatsen olla siin talus arvatavassti üle kuu ikka, kui midagi paremat ei tule, need kogemused siin külge mööda maha ei jookse ja tulingi siia pigem asju kogema ning midagi muud tegema, kui Eestis teeksin. Sõitsin siin üleeile esimest korda ka traktoriga, mis on üpris tore töö vahelduseks lehmadele :P Siin on külmem kui Perthis, kuid selle eest väga ilus ja roheline, siit kaugel pole ka mäed, kõigest pool tundi või nii.
Üritan siis oma uue eluga kohaneda ja hakkama saada. Peremehel on armas naine ja veel armsam siniste silmadega 2,5 aastane tütar Matilda, kelle lemmik multikas on frozen ja lemmik laul let it go :)
| Leidsin pisikese, kellel on süda otsa ees, cutiee :) |
Saturday, April 11, 2015
Jou, nina püsti ja eluga edasi.
Hey.
Pean sellest lihtsalt kirjutama, kui kerge ja kohati raske siin Austraalias mu eluke on.
Eile tulin just farmist tagasi, kus viibisin 2. kuud. See oli üks armas ja ilus aeg minu elus, sain natukene raha seivitud ja nüüd olen valmis liikuma edasi oma eluga. Maandusin oma kodinatega
siia majja, kus enne farmi elasin, oma armsas lossikeses, kus olin mina printsess :)
Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis tundsin end natuke tuhkatriinuna farmis olles, kuna seal oli pereema ja tema tütred kaksikud ja kus minu põhitööks oli koristamine ning käisin ka seda teenust tegemas teistes farmides.
Tagatipuks minu tuhkatriinu loole, tulin eile siia siis nö koju ja mõtlesin olla veel siin nädalakese nagu olen eelnevalt oma blogis maininud. Sain töö Melbournes ja lähen arvatavasti sinna järgmine kolmapäev. Jutu iva on see, et mu pereema ütles, et pean majast lahkuma, et ta saaks seda koristada ja siis välja rentida. Seega pidin oma kirikust sõprade käest küsima, kas keegi saaks võtta mind oma varju alla nagu kodutu koera :) Ühest küljest on see kurb, kui niimoodi käitutakse, teisest küljest pean ma teda ka mõistma, sest olen olnud koos temaga juba 2. kuud ja on vaja endalgi oma eluga edasi liikuda. Seega pakin täna oma 7. asja kokku ja lähen edasi oma seiklustega armsa June juurde, kes võtab mu enda juurde varjule :)
Ausalt öelda poetasin eile paar pisarat ka, no ja siis naersin selle olukorra üle, kas saab minna veel hullemini või paremini. Ahha, vahet pole ju, sest elu on elamiseks. Hoidke pöidlaid mulle, et mul siis ikka paremini hakkaks minema :)
Aga nüüd lähen ja lippan, sest mind võetakse varsti auto peale ja siis lähen oma kiriku sõpradega lauamänge mängima ja junki sööma :D
Cheers, keep your head up.
Armastan teid, te olete armastatud.
Kui hull ka olukord poleks, seal on Keegi, Kes teab ja aitab.
Kalli kalli.
Pean sellest lihtsalt kirjutama, kui kerge ja kohati raske siin Austraalias mu eluke on.
Eile tulin just farmist tagasi, kus viibisin 2. kuud. See oli üks armas ja ilus aeg minu elus, sain natukene raha seivitud ja nüüd olen valmis liikuma edasi oma eluga. Maandusin oma kodinatega
siia majja, kus enne farmi elasin, oma armsas lossikeses, kus olin mina printsess :)
| Lossike, kus enne elasin :) |
Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis tundsin end natuke tuhkatriinuna farmis olles, kuna seal oli pereema ja tema tütred kaksikud ja kus minu põhitööks oli koristamine ning käisin ka seda teenust tegemas teistes farmides.
| Üks näide, kuidas mulle jäeti ülesandeid paberil ja raha. Pühade puhul sai šokolaadi muna. |
Tagatipuks minu tuhkatriinu loole, tulin eile siia siis nö koju ja mõtlesin olla veel siin nädalakese nagu olen eelnevalt oma blogis maininud. Sain töö Melbournes ja lähen arvatavasti sinna järgmine kolmapäev. Jutu iva on see, et mu pereema ütles, et pean majast lahkuma, et ta saaks seda koristada ja siis välja rentida. Seega pidin oma kirikust sõprade käest küsima, kas keegi saaks võtta mind oma varju alla nagu kodutu koera :) Ühest küljest on see kurb, kui niimoodi käitutakse, teisest küljest pean ma teda ka mõistma, sest olen olnud koos temaga juba 2. kuud ja on vaja endalgi oma eluga edasi liikuda. Seega pakin täna oma 7. asja kokku ja lähen edasi oma seiklustega armsa June juurde, kes võtab mu enda juurde varjule :)
Ausalt öelda poetasin eile paar pisarat ka, no ja siis naersin selle olukorra üle, kas saab minna veel hullemini või paremini. Ahha, vahet pole ju, sest elu on elamiseks. Hoidke pöidlaid mulle, et mul siis ikka paremini hakkaks minema :)
Aga nüüd lähen ja lippan, sest mind võetakse varsti auto peale ja siis lähen oma kiriku sõpradega lauamänge mängima ja junki sööma :D
| Sõbrad curry õhtal. |
Armastan teid, te olete armastatud.
Kui hull ka olukord poleks, seal on Keegi, Kes teab ja aitab.
Kalli kalli.
Subscribe to:
Posts (Atom)