i just wanna be happy:)

Ma ei tea, aga täna läks kõik nii hästi, see terve päev.
Hommikul sai kauem magada.
Lõunal oli aktiivõppe meetodite praktika lõpetamine ja õhtuks saime Riinuga oma arvuti failid
ka laetud. Kella 19.00 käisin after bailout-i kuulamas, nad tegid akustilist soundi,
mis mulle väga meeldis ja pärast seda olime hessis,
sain nendega mõnusalt aega veeta ja see oli super (Y),
midagi meeledejäävat siis siin toredas reedes.


Õhtul oma gmaili ja moodlet vaadates ei olnud küll tore tunne, õpetajale ei meeldinud meie tööd, kuigi me andsime endast parima.
Vahest juhtub ka nii elus, et annad endast kõik, aga ikka ei meeldi see inimestele.
Kui ebaõiglane see kõik ka poleks ja kui mustmiljon korda ma võiks seda
õpsi nüüd kiruda ja mida veel, siis sellegi poolest ei jää mul muud üle kui minna arvestusele ja loota, et saaks vähemalt sellegi tehtud.
Sinna ma läheks küll kurvalt, aga nagu mainisin ei saa ma valida kui ebaõiglane see kõik ka poleks siin elus. Peab elama üle:(
Tsau:)

Ja täna meie kammisime Jannega täiega ära.
Kõiges on süüdi süsivesikud:D

wiii

Olen Lauri ja Rolandiga chillimas:D

Täna oli mul viimane koolipäev, nüüd tunnen ma end kui vaba linnuna taevas rändamas.
Tunne on igati hea ja pinge mu õlgadelt on langenud.

Taali tegi mulle terve plaadi sokolaadi kooki, nämma kui hea seee oli.
Tegime pilte ka oma lõbuks, nii kodune oli seal.

What makes You free?

sest alati on põhjusi, miks edasi pingutada ja üritada.

Viimane nädal koolis olla, siis hakkab praktika 1 kuu ja 1 nädal.
Ühikas käib hull kampaania, meil on viiendal lutikad:D
PAlun ärge ära kohkuge, meil neid pole.
Igatahes sellepärast otsivad kõik korterit, samas
kas asi ongi nii hull kui see on aetud?
Rahvas, üür ja kõik muu selline kaalub selle üle ja meil neid pole ju,
koristame tuba ilusti ja teeme tõrjet ning teibime kõik stepslid teibiga
(mis on juba tehtud muide:D ).
Selline kazmaar siis minu elus siin väikse päikse all.
German käis ühikas külas, nii tore oli see.

Mul sõbrannad läksid Austraaliasse just, vähe kade tunne vä?
TAHAN KA, aga jah pean keskenduma koolile ja õpingutele, küll kõik tuleb omal ajal.
Inglismaale lähen küll suvel kui kellegil soovi ühineda, andke teada;)

Lugesin ühe inimese blogi korra ja tal oli selline ilus prantsuse laul.

Joyce Jonathan - Un peu d'espoir

Mina jooksen nüüd inka tundii, tsaukii.

EI OLE VAJA MEIKI VAID HEAD KAAMERAT!

like

UNISTUSED TÄITUVAD
TÄNA SELLISEL IMELISEL KUUPÄEVAL 11.11.11
SAIN MA OMA KAAMERA PENTAX K-R

(pilt tehtud uue kaameraga)

Käisime vabakal omadele kaasa elamas:)

INIMESED ON inimesed

Eile siin üleval 5 korrusel käis pidu, täielik segadus, see kestis kindlasti kuni kella kaheni või nii.
Ma ei viitsinud rohkem vinguda ja vihastuda, nii siis pika aja peale jäin magama.
Võrreldes teiste inimestega olen ma igati häiritud igast asjast kui tuleb jutuks uni.

Kui täna oma tuppa astusin siin ühikas, siis tundus see kuidagi väga üksildane ja kohati kurb, sest meil kolis üks tüdruk ära. Meil lihtsalt polnud ruumi asjade pärast:( iagathes olen ma nati kurb jah, aga mis ikka teha, elu keerleb edasi. Nüüd oleme kolmekesi ja üritame selle terve aastakese
igati meeldivaks teha.

Masendus tuli peale kui tulin 9 trolli pealt ja nägin järjekordset õnnetust kristiine ees, klaas oli mõrane nagu keegi oleks kellegile sisse sõitnud, igal pool politseid ja kaks kiirabi. Nüüdseks juba nädalaga olen 2 avariid näinud, väga õudne. MASENDAV LIHTSALT :S

Tunnistan, et olen nõrk inimene.

Video on tõene ja ütleb kõik.

ÜEN tehtud pildid, kas pole mitte vahva:D

Tere

Ja vahel on tunne, et sa üritad ja üritad, annad endast kõik, aga vastu ei saa midagi.

Samas kõik, mis sa kogud endasse, see tuleb kõik kunagi välja.

MA tunnen tihti, et elu on kuidagi ebaõiglane, ma arvan kui mul poleks sellist arvamust, siis ei suudaks ma kaasa ka tunda inimeste kannatustele.
Vahel ma tunnen, et miks on mul nii vedanud ja samas pole ka.
Piisavalt on vedanud, et pakkuda teistele oma tuge, sest asjade väärtus pole sama, mis on tugev kallistus või mõistmine. Vahel tahaks ma sulgeda kinni oma silmi ja lennata taevas ja lihtsalt tunda, et maailm on täna parem ja läheb aina paremaks.
Kahjuks pean ma tõdema, et ta ei lähe paremaks vaid halvemaks/kurvemaks ja süngemaks.
Mehed peksavad kodus naisi, lapsed on hirmu all, noored 10-aastased poisid teevad tänavatel suitsu ja mõni peab oma mitmekordset pohmakat. Inimestel pole kodu ning narko äri käib igal pool, inimesed surevad selle all. Lihtsalt surevad! Vaesed inimesed, kes ei leia elust rahulolu, kes ei leia tuge ja väärtusi, miks elada. Need sõltuvused, mis hävitavad inimesi, see ahnus ja rikkus, mis sööbib hingesid. Ajab närvi ja kurjaks, teeb kurvaks ja tusaseks/paneb mõtlema ja kirjutama seda oma blogis.
Muidugi ei anna mina alla, miks peakski?
Aga samas on ka raske kinni hoida, kui see maailm ütleb, et kõik see nõmedus on normaalne siin.
Pekki kuhu oleme me jõudnud oma ühiskonnaga, Kuhu?

Nägemist.

Meil toimus seminar ÜEN ja see kulges väga edukalt, jeii.

Ma ei tea, mis ma teeks kui mul poleks Taalit. Ta lihtsalt lubas mul oma pesu ära pesta kodus, nüüd saan ma tunda ennast inimesena. Aitäh:)