Unista oma unistused reaalsuseks !

Me kardame võtta riske ja edasi liikuda, kardame asju, mida me ei tea.

Mis siis, kui see ei õnnestu või ei lähe nii nagu lootsime ja plaanisime.

Mh.Kui, aga, sest, miks, kuna, ei, ja. Nii palju takistusi.

Aga kui asjad lähevad veel paremini või hoopis veel halvemini.

Vahet pole ju, vähemalt sa proovisid ja see ongi kõige tähtsam.

Seega paki oma asjad ja mine reisima, kutsu see poiss või tüdruk välja, osta maja või võta koer.

Mine ja räägi võõraga, anna vaesele raha rõõmustamiseks. Kingi lilli, aita vaevalist, andesta ja tee nalju, isegi kui need on totrad. Mine kinno üksi ja naera nii kõvasti, kui kõri lubab. Mine jooksma, mine metsa ja karju end tühjaks. Kingi oma naeratusi ja kallistusi. Mine tööle või vaheta töökohta, äkki hoopis midagi õppima, millest oled unistanud. Sooritada langevarjuhüpe. Mine välja ja tantsi. Ole julge, ära kahetse. Ma tean, mida ma räägin oma vaateväljalt vaadates, ma ise tegin need sammud ja tulin 5. kuud tagasi Austraaliasse, see ei olnud kerge, aga näed tegin ikka ära. Lõpuks peale oma 23. eluaastat, ei jäänudki väga hiljaks, super aeg reisimiseks :P

Sa pole liiga vana, sa pole liiga noor, sa ei ole inetu ega liiga ilus. Sa pole mõttetu, sa oled sina Isa, kes teeb ise otsuseid ja ise valikuid. Jeii, got that, sa saad hakkama.  Raha ! Hakka koguma ja mine tööle, ükskõik kui kaua see aega ka ei võtaks, mina kogusin näiteks kolm aastat raha ja umbes viis aastat unistasin sellest, et siia tulla ;)

Või siis noh, mis seal ikka, istu kodus ja vaata telkut ning seriaale, kus on ilusad elud nö, muretse ja mõtle, miks mina, miks mul läheb nii halvasti, keegi ei hooli bla bla. Jah hea mõte, jää koju ja ära tee midagi. Edu sellega, tõstan klaasi sinu eest, kui suplen jalgadega merevees vaadates loojuvat päikest.

Kuid teile armsad emmed ja issid või toredad pered, hoidke meie Eestit ja kasvatage toredaid ja arukaid lapsi, seda meie väike kodumaa vajab. Teie hing puhaku sellest, et näete oma lapsi kasvamas rahus, täpselt seal, kus nad olema peaks. Tudengid ja targad koolilapsed õppige ja õppige, sest see on, mis viib edasi, paber tõesti kahjuks annab parema töökoha tänapäeval, kuid pidage meeles ja ärge unustage, et need kellega te töötate on inimesed, mitte robotid. Sõjaväepoisid, teenige ikka hästi Eesti riiki, õppige korda ja olge hoolsad. Õiged mehed ja muidu mehed olge naistega ikka härrasmehed ja avage uksi ning visake komplimente, see tasub ära. Töökad inimesed või karjääri tegijad, tehke seda kõike ikka edasi, mida teete, sest tegema peab ikka seda, millest tõesti rõõmu tunnete ja kus saab tunda ennast õnnelikuna. Ja et te ikka oleksite õnnelikud ka for real. Aga noh ma ei ütlegi, et reisimine on ainuke muutus vaid ütlen, et tehke midagi ägedat, uut, ekstreemset, midagi mida keegi poleks oodanud sinult, muuda oma rutiin seikluseks.
Ja teie nüüd, kes te kükitate seal arvuti taga, nüüdsest ei mingeid ettekäändeid vaid minge tehke seda, mida olete alati teha tahtnud, aeg on ju elu elama hakata, enne kui see generatsioon jääb liiga vanaks ja me kiigume igaüks oma kiiktoolides kas raamatut lugedes või kudumeid kududes, torkides oma nina noorte inimeste eludesse.

Cheers !