Pool aastat täis Austraalias ja uus elu Melbourne farmis.

Eelmine nädal täitus minu üks suur igatsus läbi aegade, sain sõita lennukiga, kus olin ise lausa piloot. Olen sellest unistanud üpris kaua, et tahaks olla eesistmel ja proovida, seega mitte ükski unistus pole liiga suur, tuleb unistada ikka suurelt, suurelt.

Eelmise nädalaga lõppes samuti mu 2. kuune farmitöö Perthi lähedal, kus mu ülesanneteks oli majade korras hoidmine, aiandus ja kõik muu, mis oli seotud laste või kodundusega nagu enne juba olen ka maininud oma kirjutistes. 

Liiga palju asjuu, oodates rongi Melbournes.

Selle nädala neljapäeval jõudsin Melbourne, kust suundusin edasi rongiga uute farmi, see farmindus tegeleb põhiliselt lehmadega ja viljandusega. Lehmi peab laudas lüpsma igal hommikul ja õhtul. Hommik algab kell 5.30 kuni 9.00 (mille sees on ka väikeste vasikate söötmine). Nad on mega armsad. Õhtune vahetus algab kell 15.00 kuni 17.00. Välja näeb see siis nii, et lehmakesed lippavad lauta, neile pannakse masinad udarate külge, imetakse piim välja ja peale seda tagasi karjamaale. Tundub üpris lihtne ju :D Aga noh see lõõõõhn, oh jah, see on lihtsalt jube. Praegu ma veel seda tööd ei tee, sest olen õpipoiss, aga arvatavasti nädala või kahe pärast küll. Mõtlen, et kavatsen olla siin talus arvatavassti üle kuu ikka, kui midagi paremat ei tule, need kogemused siin külge mööda maha ei jookse ja tulingi siia pigem asju kogema ning midagi muud tegema, kui Eestis teeksin. Sõitsin siin üleeile esimest korda ka traktoriga, mis on üpris tore töö vahelduseks lehmadele :P Siin on külmem kui Perthis, kuid selle eest väga ilus ja roheline, siit kaugel pole ka mäed, kõigest pool tundi või nii.

Üritan siis oma uue eluga kohaneda ja hakkama saada. Peremehel on armas naine ja veel armsam siniste silmadega 2,5 aastane tütar Matilda, kelle lemmik multikas on frozen ja lemmik laul let it go :)

Leidsin pisikese, kellel on süda otsa ees, cutiee :)