Lugedes raamatut "Saad kõik, millest loobud", Tommy Hellsten, leidsin väga toreda mõtte Jumala kohta, mis mulle meeldib. Jagan ka nats siis, pole ju mõtet head vett ainult endale jätta:D

Pealkiri siis sellel on: "Julgus on palveks muutunud hirm".

"Keegi on öelnud, et julgus on palveks muutunud hirm. Olen vaimustuses sellest mõtteterast, see on nii õige. Julge inimene tajub oma jõuvarude piiratust, seistes inimlikus mõttes ülejõukäiva ülesande ees. Siiski on ta olukorras, kus ta ei tohi järele anda ega taganeda, vaid peab vastu astuma sellele, mis tundub täiesti üle jõu olevat. Ettevõetu raskus surub ta põlvili, kuid miski ütleb talle, et kuigi ülesanne tundub olevat raske, ei ole ta seda tegelikult. Ta otsustab seega üritada võimatut, ning võimatut üritades otsib ta toetust teiselt võimatuselt ehk Jumalalt. Julge palvetab, sest tal on hirm"

Minu jutu iva on ja mis sellest tuleb välja, et ülesanne võib olla raske ja Jumalat võib olla raske leida, aga tegelikult me inimestena enda sees teame, et on võimalik leida võimatut. Lahendada ülesanne ehk võimatu ja palevatada võimatu poole ehk Jumala poole. Ehk siis võimatu muutuks võimalikuks.



Üle 2 tunni rahulikku ja inspireerivat kristlikku muusikat.

Ma põdesin sellepärast tervelt see aasta aega ehk teine kursus. Nüüdseks on mu kursusetöö sooritatud hindele B ja see tõeline rõõm on minu sees. Olen saavutanud ise midagi ja selle kallal vaeva näinud. Muidu olen üpris rahulolematu enda suhtes, aga selle kaitsmise ja töö eest olen küll väga tänulik. Tänu, et kõik on võimalik sellele, kes usub natukenegi endasse:P

Merkale

Merka, Jumal avab sulle ukse. Usu seda, oled mul palves.
Kallistan sind nii kõvasti, et sa ei pea enam kunagi tundma end üksi ja need kallid saadan ma sulle sinna kaugele Austraaliasse. Pea vastu sõber, sest Jumal on sinuga.
Armastan =)

Hetk-Crux.

 "Hetke seisan ja vaatan, istub siin mitu teed, mida elult ma ootan, mis rada võiks mind viia sihile?".

Kevade järg...

Kevad toob nii ilusad inimesed välja ja koerad ka :D

See tüdruk on elanud elus rohkem läbi, kui oskaks mõni üldse ette kujutada.

Nagu näha, siis naeratust tema suult ei saa keegi pühkida, mis on suur innustus mulle.

Ginte sa oled nii positiivne ja loodan, et see joon ei kustu sinus kunagi.

Chica on ikka nii vahva, kui ta tuleb alati om nöpsu ninaga voodisse ja poeb kaissu või kui ta õhtul hakkab kõvasti norskama ja Ginte ütleb: "Chica, ära norska". :D

 

Kallistan teid

 

Ginte ja Chica.

Minu südames on kevad.

Kevad, sa oledki käes.

Sinu ilus päike on väljas ja valged pikad päevad saadavad mind igal päeval.

Ja ma olen nii tänulik sinu eest, et sa jälle tulid ja paned inimesed naeratama enda üle.

Kevad, sa meeldid mulle nii väga.

Kevad, ei sinust ma arvatavasti üle saa.

Kevad, sinusse aina armun iga aastaga enam.

Kevad tänan, et oled olemas:)

Tihti sõites trollidega vaatan aknast välja ja näen neid uhkeid autosid ja nendes istuvaid inimesi.
Ei ütleks, et nad väga rõõmsad oleks ja kui on, siis seda vist ainult oma mõtetes. Tegelt meie lihtinimesed pole ju midagi halvemad ega nemad paremad, sest meil pole sellist kallist jeepi või bmw.
Samas ei saa salata, et kunagi oleks soov endal omada autot, mis ei pea olema uhke, aga milles mina end tunneksin hästi, et olen näinud vaeva ausa nimel ja saanud oma vaevlemiste tulemuse.
Igatahes, kui ma istun oma kunagises autos, kuskil 30-dates, blondika pea ja naeratus suul, siis usun, et võin olla õnnelik, mitte saavutuste vaid aususe ja töökuse üle loodetavasti:)

Ehk siis jätkame elu edasi unistuste nimel ja tasub Unistada Suurelt ja Julgelt.
Nägudeni ja ilusat kevadet:)
Ma tegelt nii hoolin sellest maailmast ja neist inimestest ning mul on ikka nii hea meel, kui teistel
hästi läheb siin elus.
Mingu teil kõik korda ja olge hoitud inglite poolt.

Vot siis teile, kes arvavad, et abielu omasooliste vahel peaks lubatud olema.
Inimene ise, kes on omasoo armastaja, tunnistab, et peamine eesmärk on lõhkuda ja hävitada abielu.

Kas siis tõesti on see õige tegu, et muuta abielu nende vahel seaduslikuks kirikutes?
Kirik, mis peaks olema püha. Ma ei tee homosid ega lesbisid maha, sest ma tean, et samuti on nemad inimesed nagu meie, kuid mõnedes asjades peaks siiski piirid paigas olema. Aga siin on üks aga, mis tuleb välja siin artiklis: http://illinoisfamily.org/homosexuality/homosexual-activist-admits-true-purpose-of-battle-is-to-destroy-marriage/.
Loe seda ja äkki mõistad, mida ma öelda püüan.

Sa oled tee.

Läbi raskuste suudame näha tulemusi ja läbi kannatuste suudame näha rõõmu.
Milleks küll alla anda?

"Kui Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust läbi tema. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks". PS 23.
Ma ei usu lihtsalt uskumise pärast. Usun, sest see on tõde.

Otsus armastada neid, kes sind vihkavad.

Andestada neile, kes ise ei suuda andestada.

Olla õnnelik nende üle, kes sedda ise ei taha.

Hoolida neist, kellest keegi ei hooli.

Armastada inimesi väärituid.

http://vimeo.com/64077961-> Võta see link, tee copy-paste. Vaata läbi ja näe end uues valguses. Sul pole midagi kaotada, aga  nii palju võita.

Sa oled erline:)

Mu süda hüppab ja silmad löövad särama, kui mul on võimalus rääkida inimestele usust ja Jumalast:)

See päev pole just parim olnud, aga võib parimalt lõppeda.

Vahel ma leian end oma vanast loomusest. Loomus, mis tahab alla anda ja "vihast" nutta. Samas on sõna "viha" üks kõige rängemaid sõnu. Kuidas saan ma loopida tuulde sõnu, mis on nii halvad, aga nii magusad.
 Meil on õigused ja kohustused. Me teame peast oma õigusi, aga kohustused, need kipuvad jääma meist kaugele.
    Jah, praegu olen ma lihtsalt õnnetu. Klähvisin nagu väike kutsikas vastu nii õpetajale kui endale. Tahtsin kasutada ebaverbaalseid sõnu, neid loomulikult ainult oma mõtetes. Iga kord paneb see õps mulle C ja iga kord on teised paremad ja ju siis ongi. Nagu ma poleks midagi rohkemat väärt, ju siis polegi:( selle õpetaja jaoks igatahes. No juhtus, et polnud kodune töö tehtud; olgu tunnistan, et seda juhtub tihti. Aga kust võtan ma selle motivatsiooni, kui juba tean oma ürituste tulemusi. Kõik räägivad oma kumlaudedest, eks minagi soovi olla hea õpilane ja veel paremgi, juhtumisi ei tule mul see välja. Alati on tunne, et ma pole piisav. Miks see maailm pakub seda tunnet, kui ta ei peaks seda tegema. See frustratsioon, mida ma praegu tunnen on jälle neist hetkedest, kui tahaksin lihtsalt lüüa käega ja lasta veega alla. Neid hetki on olnud kuidagi juba liiga palju. Teised räägivad oo kui tubli olen ma. Aga mina? Samas ei oskaks ma seda vastu võtta, isegi kui mulle pakutakse neid ülevoolavaid ja toredaid kiidusõnu. Samas ega meie klassis ei märka keegi seda, et keegi on ka tore ja tubli, pigem märgatakse iseend. Mina ja maailm. No tõesti, tere tulemast sel juhul sina ja maailm.Täna käitusin ma tõesti sellise hoiakuga, mis polnud meeldiv käitumine teistele, pigem lapsikus. Aga see mina ja maailm siin teiselpool ekraani tunnistab seda ja see ongi oluline tunne. Tunne, et jah ma eksin, palun anna andeks. Jah ma tunnen end halvasti ja ajasin selle halva sinu peale, anna mulle andeks. Minu päev pole olnud just parim, aga jah see võib veel lõppeda parimalt. Suva see kumlaude ja need hinded, kui mina annan endast parima, siis minu väärtus vähemalt enda suhtes võtab juuri alla ning saab istutatud heasse mulda ja sealt võib kasvada jätkusuutlik puu. Ilus naine, kes on enesekindel, kuid oskab oma vigu tunnistada (seda lauset oli raske kirjutada, kui tunned end teistmoodi, aga ma üritan).
Kõige spontaansemad tunded ja minu tõeterad.
Küll on täna ikka tegelikult ilus päev, täis päikest ja linnulaulu, täis lehtede kohinat ja tuulte sosinat. Ilusad inimesed ja värskete rohtude värve:)
Kalla.

Siis kui Eesti õuedel on ilus ilm:)
Selline sait on tehtud eestlaste ja nende naljade kohta.
(http://estonianmoments.tumblr.com/)
Mõni ajas tõesti naerma:D

Armastus.

See on minu esimene esitus kitarri ja enda laulu sõnadega.
See kõik on algeline, aga siin on täitunud minu väike, kuid samas lihtne unistus.
Unistus, et oskaksin kitarri mängida ja laulda.
Siin ta on, minu looming, Head kuulamist.



Mul on enda üle hea meel ja minu jaoks on see looming sügava mõttega. Loodan, et saad
sellest diip mõttest aru, mida laulan.

Miskit siin maailmaas on puudu.
Mitte millestki pole kasu ja miski ei täida neid tühje hingi.
Nad kõnnivad kui jalutud, ometigi neil on jalad.
Nad nutavad kui õnnetud, kuid siiski pisarad puuduvad nende põsel.
Vaikinud on see maa, usklikud on muutunud ühiskonna sarnaseks.
Nad ei otsi enam, ei neil pole selleks jaksu, sest maailma rõõmud ja hüved on röövinud kõik igatsuse.

Oleviste kirik ja su inimesed, te olete saanud mulle koduks.

Naerata.

Mul tuli selline tunne peale, et meil on puudus millestki heast.

Puudus Armastusest, Huumorist ja Positiivsusest.
Liiga kaua oleme käinud pead norgu ja lasknud enda sisse negatiivsust.
Lasknud inimesi ligi, kes teevad meid maha ja ütlevad, et ei saa, ei taha, ei näe tulemusi, liiga raske,
ei suuda, ei, ei, ei, ei.
Kui palju neid Eisid veel tuleb. 

Harju ja ela nii, et hakkad ütlema JA.
Jah ma suudan, jah ma tahan, jah ma näen tulemusi, jah, see pole raske. JA, ja, ja, ja.
Hakka uskuma asju, imesid ja positiivsust oma Elus (sina ka Regiina).
See on hea koht, kust saab natsa positiivsust.

Jaga positiivsust, jaga naeru, jaga kallisid, jaga häid mõtteid, jaga
julgustavaid sõnu. Jaga seda, mida sul on - Sinu imelist elu, imelist tervist ja imelisi sõpru.

Loe--> Võti issi südamesse.
See jutt Märt Saare (vanast) blogist puudutas mind enam. Nii ilusalt kurb.
Kindlasti paneb endki mõtlema, huvitav miks? Põhjuseks võib öelda, et ega minu elugi pole ju vati sees elatud. Mul pole olnud isa eeskuju ega lähedust. "Ma armastan sind" on mulle võõras lause,
ei oska seda kuidagi väljendada väga isegi, aga ma alati püüan kuidagigi koos Taevase isa abiga.

Süda murdub vaadates neid katkiseid perekondi, kuna küll see kõik lõppeb?
Kardan ,et ei see lõppegi, pigem kasvab. Aga minul ja sinul on võimalus luua
maailma paremaks. Sina meessoost isik, kes seda loed. Võta vastutus olla isa ja perepea.
Armasta oma naist ja püüa olla talle toeks nii kergustes kui raskustes. OLE lihtsalt olemas.

Aamen.

On,Olin ja Olen.

Aeg kaob, kui liiv käte vaehlt.

Muusika mängib, kui sõnum kõrvadele, sõnum elule.

Kell tiksub, kui rong, mis ei peatu.

Inimesed on, nagu nad poleks kunagi olnud.

Nii palju teha, aga nii vähea aega. Põõrame selle kõik tagurpidi. Nii palju aega, aga nii vähe teha. Vot, nii juba läheb;) :D Jeeeee