Pean sellest lihtsalt kirjutama, kui kerge ja kohati raske siin Austraalias mu eluke on.
Eile tulin just farmist tagasi, kus viibisin 2. kuud. See oli üks armas ja ilus aeg minu elus, sain natukene raha seivitud ja nüüd olen valmis liikuma edasi oma eluga. Maandusin oma kodinatega
siia majja, kus enne farmi elasin, oma armsas lossikeses, kus olin mina printsess :)
 |
| Lossike, kus enne elasin :) |
Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis tundsin end natuke tuhkatriinuna farmis olles, kuna seal oli pereema ja tema tütred kaksikud ja kus minu põhitööks oli koristamine ning käisin ka seda teenust tegemas teistes farmides.
 |
| Üks näide, kuidas mulle jäeti ülesandeid paberil ja raha. Pühade puhul sai šokolaadi muna. |
Tagatipuks minu tuhkatriinu loole, tulin eile siia siis nö koju ja mõtlesin olla veel siin nädalakese nagu olen eelnevalt oma blogis maininud. Sain töö Melbournes ja lähen arvatavasti sinna järgmine kolmapäev. Jutu iva on see, et mu pereema ütles, et pean majast lahkuma, et ta saaks seda koristada ja siis välja rentida. Seega pidin oma kirikust sõprade käest küsima, kas keegi saaks võtta mind oma varju alla nagu kodutu koera :) Ühest küljest on see kurb, kui niimoodi käitutakse, teisest küljest pean ma teda ka mõistma, sest olen olnud koos temaga juba 2. kuud ja on vaja endalgi oma eluga edasi liikuda. Seega pakin täna oma 7. asja kokku ja lähen edasi oma seiklustega armsa June juurde, kes võtab mu enda juurde varjule :)
Ausalt öelda poetasin eile paar pisarat ka, no ja siis naersin selle olukorra üle, kas saab minna veel hullemini või paremini. Ahha, vahet pole ju, sest elu on elamiseks. Hoidke pöidlaid mulle, et mul siis ikka paremini hakkaks minema :)
Aga nüüd lähen ja lippan, sest mind võetakse varsti auto peale ja siis lähen oma kiriku sõpradega lauamänge mängima ja junki sööma :D
 |
| Sõbrad curry õhtal. |
Armastan teid, te olete armastatud.
Kui hull ka olukord poleks, seal on Keegi, Kes teab ja aitab.
Kalli kalli.
No comments:
Post a Comment