Ephesians 2:19-22

19 That's plain enough, isn't it? You're no longer wandering exiles. This kingdom of faith is now your home country. You're no longer strangers or outsiders. You belong here, with as much right to the name Christian as anyone. God is building a home. He's using us all - irrespective of how we got here - in what he is building. 

20 He used the apostles and prophets for the foundation. Now he's using you, fitting you in brick by brick, stone by stone, with Christ Jesus as the cornerstone

21 that holds all the parts together. We see it taking shape day after day - a holy temple built by God, 

22 all of us built into it, a temple in which God is quite at home.

Finland

Käisin Soomes nädalavahetusel oma sõbrannal Gintel külas koos Taaliga.
Sain ka Gintest paar pilti teha.

Ja kui kellegile meeldib see pildike, siis tulge pildistama tasuta :) Peab harjutama ju kuidagi seda kätt.

Kalli-kalli.

I want to say thank you

Tsau.


Teate, ma kolin jälle uuesti. Tänasest kolin siis Lasnamäele Eva juurde, üks hästi tore neiu.


Tulin laeva pealt ära, sest suveleping sai läbi ja nüüd töötan ainult haiglas, mis on raske, sest ühe palgaga üksiku naisena on raske. Murran läbi, ei anna alla. Natukene veel vabadust ja siis otsin jälle ühe teise töö juurde.


Ja kõige suurem uudis on see, et lähen 3. päeva pärast New Yorki, dream come true. Olen sellest nii kaua unistanud, et vahel oli tunne nagu seda oli võimatu teostada. Ma lähen, lähen. Jeee


Teie armas Regiina.

If I just believe it, I believe I can get it.

Hey.

Asjad on pakitud, et merele minna toole 2. nadalaks.
Minu elust siis luhidalt ja konkreetselt.

Ma ei maletagi nuud, millal ma tulin tagasi Aussist, aga see oli vist 1. marts.
Tulles Eesti, mul ei olnud muud kui lootus Germani juurde saada ooks.
Mul ei olnud kohta, kuhu jaada, seega olukorra tottu otsustasin jaada Viljandi ja elada
kiriku porandal, kuniks asjad end ise ara lahendavad. Tundsin tihti tundeid, mis utlesid, et
asjad ei ole nii hullud ja tegelikult polnudki. Kaisin selle uhe kuu jooksul koik oma nagemata
sobrad labi Tartus, Tallinnas, Viljandis, Turil ja Paides. Koik votsid mind vastu roomu ja
headusega, mis tegi kohanemise natukenegi kergemaks.

Selle terve kuuga asjad loksusidki kuidagi vaga paika. Sobranna pakkus juba
aprillis enda juurde elama tulla Tallinnasse. Kandideerisin ainult kahele kohale,
millest molemale ka sain. Tootan nuud lastehaiglas noorsootootajana ning
Rootsi laeval klienditeenindajana.  Olen nuudseks nendel molemal kohal
tootanud 2. kuud ja kolmas hakkab minema. Tore on kaia tool ja mitte oppida
mingit aegagi. Selline ongi minu elu ja seiklused, aitah et oled siin ja ikka veeel loed mu blogisi.
Olen ikka upris kehv blogija, kuid tegelikult on olnud keerulisi aegu ja kiire samuti.
Ja nagu aru saite, siis mu arvuti ei tunnusta tapi tahti.

Ostsin uue arvuti MacBook Pro, see on olnud minu unistus umbes kumme aastat.
Moraal siit, kunagi pole hilja oma unistusi taita.

Olen nuud tats aus, et kohanemine siin on isegi natuke raskem, kui ma arvasin. Tunnen nagu olen
oma sobrad kaotanud ja pean kuidagi nagu voitlema, et neid tagasi saata voi voita inimesi. Koik on
oma eludega edasi liikunud ja mina olen siin, uritan moista, mis toimub.
Eile vaatasin pilte ja motlesin, et akki peaks hoops pileti broneerima ja
tagasi Australia poole minema, kuid onneks sudames utlev haal ei luba seda.

Kallis on see eluke.

Tsauki.

Varsti kirjutan, kuidas mul laheb.
Kuid praeguseks kuulan seda laulu.

Basically my last picture in Australia.

I am in Estonia, jeii. It´s so coold here.

May God bless you all in Estonia.

PSSSsss: I lovce those people and dogs.

Will miss them a lot.