Hey.
Asjad on pakitud, et merele minna toole 2. nadalaks.
Minu elust siis luhidalt ja konkreetselt.
Ma ei maletagi nuud, millal ma tulin tagasi Aussist, aga see oli vist 1. marts.
Tulles Eesti, mul ei olnud muud kui lootus Germani juurde saada ooks.
Mul ei olnud kohta, kuhu jaada, seega olukorra tottu otsustasin jaada Viljandi ja elada
kiriku porandal, kuniks asjad end ise ara lahendavad. Tundsin tihti tundeid, mis utlesid, et
asjad ei ole nii hullud ja tegelikult polnudki. Kaisin selle uhe kuu jooksul koik oma nagemata
sobrad labi Tartus, Tallinnas, Viljandis, Turil ja Paides. Koik votsid mind vastu roomu ja
headusega, mis tegi kohanemise natukenegi kergemaks.
Selle terve kuuga asjad loksusidki kuidagi vaga paika. Sobranna pakkus juba
aprillis enda juurde elama tulla Tallinnasse. Kandideerisin ainult kahele kohale,
millest molemale ka sain. Tootan nuud lastehaiglas noorsootootajana ning
Rootsi laeval klienditeenindajana. Olen nuudseks nendel molemal kohal
tootanud 2. kuud ja kolmas hakkab minema. Tore on kaia tool ja mitte oppida
mingit aegagi. Selline ongi minu elu ja seiklused, aitah et oled siin ja ikka veeel loed mu blogisi.
Olen ikka upris kehv blogija, kuid tegelikult on olnud keerulisi aegu ja kiire samuti.
Ja nagu aru saite, siis mu arvuti ei tunnusta tapi tahti.
Ostsin uue arvuti MacBook Pro, see on olnud minu unistus umbes kumme aastat.
Moraal siit, kunagi pole hilja oma unistusi taita.
Olen nuud tats aus, et kohanemine siin on isegi natuke raskem, kui ma arvasin. Tunnen nagu olen
oma sobrad kaotanud ja pean kuidagi nagu voitlema, et neid tagasi saata voi voita inimesi. Koik on
oma eludega edasi liikunud ja mina olen siin, uritan moista, mis toimub.
Eile vaatasin pilte ja motlesin, et akki peaks hoops pileti broneerima ja
tagasi Australia poole minema, kuid onneks sudames utlev haal ei luba seda.
Kallis on see eluke.
Tsauki.
No comments:
Post a Comment