Vahel ma leian end oma vanast loomusest. Loomus, mis tahab alla anda ja "vihast" nutta. Samas on sõna "viha" üks kõige rängemaid sõnu. Kuidas saan ma loopida tuulde sõnu, mis on nii halvad, aga nii magusad.
Meil on õigused ja kohustused. Me teame peast oma õigusi, aga kohustused, need kipuvad jääma meist kaugele.
Jah, praegu olen ma lihtsalt õnnetu. Klähvisin nagu väike kutsikas vastu nii õpetajale kui endale. Tahtsin kasutada ebaverbaalseid sõnu, neid loomulikult ainult oma mõtetes. Iga kord paneb see õps mulle C ja iga kord on teised paremad ja ju siis ongi. Nagu ma poleks midagi rohkemat väärt, ju siis polegi:( selle õpetaja jaoks igatahes. No juhtus, et polnud kodune töö tehtud; olgu tunnistan, et seda juhtub tihti. Aga kust võtan ma selle motivatsiooni, kui juba tean oma ürituste tulemusi. Kõik räägivad oma kumlaudedest, eks minagi soovi olla hea õpilane ja veel paremgi, juhtumisi ei tule mul see välja. Alati on tunne, et ma pole piisav. Miks see maailm pakub seda tunnet, kui ta ei peaks seda tegema. See frustratsioon, mida ma praegu tunnen on jälle neist hetkedest, kui tahaksin lihtsalt lüüa käega ja lasta veega alla. Neid hetki on olnud kuidagi juba liiga palju. Teised räägivad oo kui tubli olen ma. Aga mina? Samas ei oskaks ma seda vastu võtta, isegi kui mulle pakutakse neid ülevoolavaid ja toredaid kiidusõnu. Samas ega meie klassis ei märka keegi seda, et keegi on ka tore ja tubli, pigem märgatakse iseend. Mina ja maailm. No tõesti, tere tulemast sel juhul sina ja maailm.Täna käitusin ma tõesti sellise hoiakuga, mis polnud meeldiv käitumine teistele, pigem lapsikus. Aga see mina ja maailm siin teiselpool ekraani tunnistab seda ja see ongi oluline tunne. Tunne, et jah ma eksin, palun anna andeks. Jah ma tunnen end halvasti ja ajasin selle halva sinu peale, anna mulle andeks. Minu päev pole olnud just parim, aga jah see võib veel lõppeda parimalt. Suva see kumlaude ja need hinded, kui mina annan endast parima, siis minu väärtus vähemalt enda suhtes võtab juuri alla ning saab istutatud heasse mulda ja sealt võib kasvada jätkusuutlik puu. Ilus naine, kes on enesekindel, kuid oskab oma vigu tunnistada (seda lauset oli raske kirjutada, kui tunned end teistmoodi, aga ma üritan).
Kõige spontaansemad tunded ja minu tõeterad.
Küll on täna ikka tegelikult ilus päev, täis päikest ja linnulaulu, täis lehtede kohinat ja tuulte sosinat. Ilusad inimesed ja värskete rohtude värve:)
Kalla.
4 comments:
kui vana sa oled neiu?
Ei avalda, pole vaja minna liiga isiklikuks. Arvatavasti küsid sa seda sellepärast, et arvad, et olen lapsiku mõtlemise või ütlemisega. Ise usun pigem, et olen siiras ja elan vahel mulli sees:)
sul on õigus
Post a Comment