Läbi raskuste suudame näha tulemusi ja läbi kannatuste suudame näha rõõmu.
Milleks küll alla anda?
"Kui Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust läbi tema. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks". PS 23.
Ma ei usu lihtsalt uskumise pärast. Usun, sest see on tõde.
No comments:
Post a Comment