Keegi tuleb ja küsib sult, kuidas sul läheb, tavaliselt vastan, et noh jah nii ja naa.
Aga siis kui tuleb see inimene, see parim, keda sa oled tahtnud näha ammu ja ta küsib sult: "kuidas läheb?" Siis vastaks ma ,et väga hästi, sest oled siin :)

Did you know?

In someway, somehow I become like this.
But it wasn´t my score, it´s not like that.
I just feel that I need to breathe.

I´m alone with my eyes, feelings and with myself.
Feeling so...

Täna leidsin ma ühe asja, mis mind vaevab.
Täna pettusin iseendas, ma arvasin ,et selliseid päevi ja tundeid ei eksisteeri.
Aga pettusin ka selles tundes. Mu hing on puru ja nagu üks inimene ütles, et lapsed ilma vanemateta on katkised lapsed.
Ma olen katki.

Ja mina EI osta enam staabist kakaod kui nad ei pane mulle seda valget kaant peale.
Kui kaua ma pean targutama ja korrutama neile seda, nagu kana. No tõesti, ostan varsti juuksepaela, kus on kirjas, et:"Pange mu topsile kaas peale". Tõeline ära kasutamine no.

Vahepeal olin siin haige,
oli raske.
Võidavad need,
kes võtavad vaevaks enda eest seista.

Kaotajaid naguinii ei kuulata.
Parem elada, kui oma peas mõtetes surra.

Ning sind tahaks armastada vaatamata sellele, kas see teeks haiget nüüd või hiljem

"Iseenese eest ei ole võimalik põgeneda. On võimalik unustada, eitada, maha suruda. Ometi lõpeb iga tee varem või hiljem peegli ees. Kunst on see peegel. Ükskord tuleb keegi, kelle teostes sa ennast ära tunned. Ja sa pead vaatama alasti silmadega oma hinge sügavustesse ja kõigest aru saama. "

***

"Ma tahan elada oma isiklikku muinasjuttu ja tahan muuta maailma. Tahan tagasi tuua õigluse ja headuse ja kõigest hoolimata alati inimestesse uskuda. Ja tahan armastada isegi siis, kui see armastus on juba ette määratud langema vaid tühermaa kalgile, elutule pinnasele."

Raamatust:"Enesetapjad". Kutsub lugema, neid mõtteid siin lugedes.
Nii mõtleks ma isegi oma hetki kui lendaksin oma mõtetes mõeldes elust enesest, aga nii geniaalsete lauseteni ilmselt ei jõuaks ma. Shame on me.

Väljast tundume me kõik tugevad, vastupidavad ja energilised.
Kuid keegi ei näe hingeelu meie sees.
Seest oleme nõrgad, väsinud ja tühjad.

Naeratus.

Kõige tõenäolisemalt on naeratus, nagu ka teised emotsioonide väljendused, inimesele liigiomane suhtlemisvahend, mis esialgu genereeritakse seesmiselt, justkui eeldades õige vastuvõtja olemasolu, ükskõik, kas keegi ka tegelikult seda "vastu võtmas" on. Naeratamist võib pidada üheks osaks süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel-Arengupsühholoogia alused.

Vahel ma naeratan ka siis, kui mul on valus, kui maailm on mu vastu ebaõiglane.
Ka siis, kui ma pole rahul millegagi ja ka siis, kui kõik pole kõige paremas korras.
...sest sellega loon ma sideme selle maailmaga. See on üks põhjus minu naeratustel, nii tunduvad valusad asjad natukenegi helgemad.
Nii tundub maailm natukenegi parem, isegi kui Ta Seda pole.