Teate küll seda tunnet, kui lähete kellegagi tülli.
Alguses on kuidagi hea tunne isegi, et voh sain ära öeldud, mis mõttes oli.
Aga pärast seda on kuidagi niru tunne nagu miski kriibib sees, isegi kui sa polnud tüli algataja.
Need tühised, tuulde loobitud sõnad ja kibedad tunded, mis valitsevad pärast seda kõike, tekitavad tühjuse hinge.
Nuuks nuuks :(