Mõnede jaoks on see ilus ja rõõmus päev, et neil on isa, kes armastab neid.
Teistele ja mulle on see pigem lihtsalt päev, tore päev.
Kui ma mõtlen oma isale, siis see tekitab pigem kurbust, nägin just unes kaks päeva tagasi sellest, kuidas isa mu juukseid tiris ja väärituid sõnu ütles. Nii kibedad ja hapumagusad need mälestused kooselamisest ongi. Samas ei saa kurta, et häid päevi polnud, oli küll:) Siis kui isa koju tuli Viljandist Võhma ja tõi meile vennaga head ja parimat:) Lihtsalt kahju, et neid häid aegu oli nii vähe ja kurbi hetki rohkem, nii et need mälusse juurdunud on, aga noh mõnel pole üldse isa. Nemad peavad tundma veel rohkem kurbust ja kibedust hinges. Ma ei ole kibeduses, lihtsalt kurb, et asjad on nii ja mitte teisiti.
Olen siiski rõõmus teie üle, kel on hea ja armastav isa.
Head Isadepäeva:)
No comments:
Post a Comment