Käisime siin II ja meie III kursustega 21.10 Jõhvi vanglas, Toila ja Narva noortekeskuses ning Narva päevakeskuses. Ütlen paari sõnaga, et seal vanglas oli väga ilus ja korras kõik, pigem oli kahju nendest noortest, kes sinna sattunud olid. Kõige noorem vanus, mis oli seal, oli 16. Nägin seda kongi, milles nad pidid olema, kui olid reegleid rikkunud. Kong oli täis soditud igast sõimust ja vihast. Ei oska nagu midagi nende kinnipeetavate kohta midagi kosta, pigem siis seda, et kindlasti enamus on olnud ise vägivalla ohvrid ja see omakorda on neid mõjutanud halbadele tegudele. Rõõm on teada, et mõnigi saab abi ja võib hakata normaalseks inimeseks, neid juhtumeid on olemas küll ja pigem usungi sellesse, kui et kõik on pätid ja jäävadki sellisteks. See inimene on seal ka ju inimene.
Toila noortekeskus jäi silma oma suurte ja hubaste ruumide tõttu. Mõelda vaid, et seal oli ainult üks noortekeskuse inimene, kes tegi kõik töö ise ära, suheldes noortega, koostades projekte ja igasuguseid muid asju. Samuti oli Narva noortekeskus tore, see juhataja on teinud ikka suuri asju ja ta nägi nii nooruslik välja:)
Ütleme nii, et kõige rohkem läks hinge Narva päevakeskus, kus olid väiksed lapsed. Seal siis käivad lapsed, kes ei saa kodus korralikult süüa või kellel pole võimalik mitte kunagi kuhugi sõita või minna. Tuli välja, et nende vanemad on kas joodikud või kasutavad muid mõjuvahendeid laste rahade eest, mõned vanemad olid ka asotsiaalid ehk minu mõistes tõrjutud ühiskonnast välja, sest nad ei ole saanud hakkama iseendaga. Need armsad lapsed korraldasid meile väikse etenduse, nad olid ju kõik nii hingega asja juures, et see pani isegi mõtlema kurvastusega, et tegelikult ei hooli neist ju keegi, kui ainult see päevakeskus. Sellised teemad on üldse väga sügavad ja et neid mõista, peab sellega olema mõni kogemuski või tahe mõista. Oli tore näha, et meie terve klassile läksid need lapsed hinge ja tõesti kui meie saame midagi teha või anda, siis teeme ka seda:) Võib-olla lähme neile isegi veel külla:)
Te olete armsad mulle. Ma tean, et ma ei ole eriline jutustaja, aga üritan oma emotsioonidest anda nii palju, kui suudan. :)