Koos tänase viimase 5 loenguga hakkab lõpuks tunduma, et tunneli lõpus paistab valgus.
Väikene päikesekiir paistab ja võibki hakata üks tore sügis ja kooli viimane aasta.
Kordki koos positiivsete mõtete ja motivatsiooniga, kahju ainult, et seda viimasel aastal.
Nagu täna mainis üks klassiõde, et viimase kahe aasta jooksul poleks nagu midagi õppinud ja alles
nüüd hakkab tunduma see tõena. No ja mis seal ikka. Teeme siis selle aastaga need 2 a tasa, ka see
on ju võitlemist väärt.

Sügis- jah sa meeldid mulle, sinu värvid ja külmus,nii kuidas teed sa puud tühjaks nende värvilisest rüüst, kuidas sa katad muru udu ja kargusega. See, kuidas sa hakkad end valmistuma talveks koos
pimedusega, kuis linnud hakkavad otsima pelgupaika ja inimeste näod lähevad aina torisevaks. See tõeline kooli/töö rutiin. Nii sa meid ette valmistad, küll hoiatusega, kuid siiski vahel, et ükskõiksusega. Kuid siiski, ma tänan sind sügis, et oled tulnud ja jäädvustad meisse hetki värvidega, et oled jõudnud siia väiksele Eestimaale. Sa oled haarav:)