Lahkuda, milleks küll jääda
jääda, milleks küll lahkuda
su külmad käed puudutamas mu põski
mu soojad käed puudutamas su huuli
mida tunneb küll süda
mida tunneb küll hing
kas keha tunneb muda
või mu olemus kodumaa pinda
kui kaua me peame veel muret tundma
kaua peame kannatama
tekib küsimus, kus on meie isa
kõik küsivad, tekitavad kisa
kauaks on neid külmi kehi
tule meile, kuid ära vehi
sinu sõnad ei aita siin kedagi
su teod ei tee siin midagi
Ära arva, et see on viimane kord
ära muretse, neid kordi tuleb veel
nii, et rahval suus peksab keel
ei murra neid ükski seadus, ei kord
tekib vastukaja, kas seda me soovisime
sündides Eesti riiki, karmil käel
oleks ju rohkem vaja sind inime
sellel hullul ja raskel ajal
Emad käivad lisatööks tänaval
isad püüavad hommiku vara kala
lapsed korjavad visatud kastidest pala
sellel ajal, Laaril nägu kaval
lõpetuseks räägime parem inimestest
räägime neist pikkadest unistustest,
mis paistavad nii kaugel, vaesel noorel
ja nii lähedal, rikkal mammal papal
vaikselt, nii see Eesti riik jääb
kes rikas, see rikkamaks,
kes vaene, see vaesemaks.
Ei tunne keegi seda kodu,
ei tunne neid raskeid teid
kuis sõja ajal peitsime endid sohu
hoidsime kokku ületades teisi rahvuseid
nüüd ei ole enam midagi järgi me kodust
ei keegi hoia kokku enam naabriga
ei keegi tunne puudust vihmaveetorust
ega sõida külarahva saaniga.
Selline see Eesti kord on,
sõidad üles-alla, juuksed valla
ei mingit kasu enam teistest
looda ainult, vett oma käega kalla
kord siiski see lõppema peab
ja igaüks pöördub perre, kui veab
kaugel paistavad ilusad ajad,
suuremad ja uhkemad majad.
kord suureks kasvan ma
olen õnnelikum kui sa,
sest olen leidnud kodumaa,
See on minu südames hoitud maa.
Ei saa keegi seda võtta sinult,
sest südames kasvanud hingepuu,
see kasvab noorte, vanade küljeluus.

BY: Reggi:)