Jah oma terava keelega oskan teha ma haiget küllaga.
Ju on see pigem nii, et terve elu on haiget tehtud ja maa alla trambitud.
Nüüd on aeg, kui olen saanud suureks ja üritan vastu panna neile nii nagu oskan.
Ega see kerge pole, kui su sõbrad tahavad sulle head, aga sina näed igas asjas vaenu ja halba.
Kas on üldse siis kohta sellel inimesel, kel pole kerge või Kas keegi on öelnud, et tollel teisel on siis rohkem kergem, ei ole nii.
Raske on kirjeldada tundeid, ju siis pole need mõeldud kirjeldamiseks ja vahel on öeldud sõnu liiga
palju neile, keda need ei huvita. Milleks üldse raisata oma elu teistele, kes ei viitsi sind võtta omaks
just nimelt sellisena nagu sa oled. Samas tekib siin küsimus, kes sa siis oled ?
Mina olen üks nõrga hingega, arglik, kes tahab tunda armastust oma hinges. See ei pea alati olema mees, kes sind kaisutab vaid hea sõber, kes tahab sust aru saada.
Siiski kõik mis on või ei ole, juhtub naguinii, sest juhuseid pole olemas, no nii nad ütlevad.
Juhtub see, mis juhtuma peab.
Minu hingel on raske ja just see, mis on kunagi olnud minevikus, ei saa
keegi kangutada minust lahti. See peab ise sulanema, aga see kui kaua see aega võtab, seda
ei tea keegi, Jumal teab.
Nii, et inimesed, kes näevad minus halba buberteedikut, siis neile ütlen ma nii palju, et pigem
võib juba käega lüüa kui üritama hakata, Kuid kannatlikud on need, kes tõesti tahavad su elus olla
ja seal püsida.
No comments:
Post a Comment