Neljapäeval sain vennaga koju. Ütleme nii, et minu orienteerumine Tallinnas oli ikka päris metsas.
Igas pöördepunktis olin kõva käpp ütlema, et siin pöörame ära, kuid siiski kui oli pööratud, avastasin, et pööre oli vale. Niimoodi me seiklesime Tallinnas tund aega ja bensiini läks kui ludinal.
Ning loomulikult maksin ma Tallinnast-Viljandi tulemise eest hinge hinda.:D

Igatahes on positiivsem see,et eile sain ise üksi sõita autoga ning jah MA sain sellega hakkama. Jeee. Tartu kinos käisime poistega vaatamas 21 jump street, naljakas film oli. Autod on ka puhtad, kuna meie targad käisime neid pesemas külma järve veega, brr.

..aga, mulle see meeldib, koduu.

Love like you have never loved:)